Nädal ja 2000 km hiljem..

Jah täpselt. Nädal on möödas kui sai hakatud liikuma Eesti poole ja tänaseks on autoga täis tallatud lausa 2000 km! Tee peale jäid põhjapõdrad, kes suure kangusega teelt ei tahtnud minna ning ka hirved, keda oli koos põtradega näha karjade kaupa. Eks mäestik teeb oma töö ja neid on seal tihedamini näha. Selline omaette nähtus, sest karvased sarved näevad nii mõnusad välja, et tahaks need koju vedada!

Kohe Tallinnasse jõudes käisin ära ka nõelravis, kus muidu kõik oli väga timm, aga organism on Norras selle elektrikütte ja toiduga ära kuivanud. Nii, et nüüd ma siis ühe suu poolega söön Green Oili ja teise poolega kaasa antud kapsleid, mis peaks rakkudesse vett viima. Põhimõtteliselt on alati nii, et muidu on kõik väga ok, aga lihtsalt iga jumala kord on mingi organ tuksis omadega. Muidu on mul kopsud nõrgad, siis tundub, et Norra õhk on neile hästi mõjunud ja seekord on maksal midagi viga. Õigemini tsiteerin arsti, et "tundub nagu oleks hepatiit üle käinud". Igatahes on mu perearst selline vahva, kes idamaiseid onusid ära ei pelga ja laseb teha analüüsid..

Eestisse pidin tulema ka selle probleemiga, et oli vaja sünnimärke lõigata. Kõige imelikum selle asja juures on see, et kirurg, kes mind neid eemaldama saatis, ütles, et ülimalt lihtne protseduur laseriga... Et kuna mul olid nahapinnast kõrgemad sünnimärgid, siis neid on ülikerge eemaldada.. AGA mis välja tuli? Läksin kohale...ja vot, kohe nuga sisse ja kõik sünnimärk koos ümber oleva koega välja, sest tuleb välja, et nemad riske ei võta ja tuleb kõik eemaldada. Et kirurg, kes operatsioonile saatis ise nagu ei teagi mida seal op toas tehakse. Nagu... Kuidas saab üksteisest nii mööda rääkida?? Nüüd istun siin õmmeldud kaelaga..

allikas

Lisaks asi areneb mu muude valude ja müstiliste sümptomite osas. Geeniuuringud pole ilmselt kõige odavam lõbu, aga õnneks saab saatekirjaga TASUTA. Nii, et need tehakse samuti mulle ära, mis on tegelikult ju hea uudis. Saan veenduda või ümber lükata selle, et kas on seal midagi valesti. 

Viimasel paaril päeval on mind hakanud kimbutama suuremat sorti närvivalu. Selline, et kui käsi sureb ära, aga lihtsalt meeletu närvivaluga. Lisaks on see endiselt, et keegi nagu kõrvetaks lihaseid. Täna näiteks tundsin käes jubedat kõrvetuse valu, nahk läks punaseks ja pärast oli käsi selline:

 Ja siis pärast läks see ring veel suuremaks! Kusjuures valu kadus selle ringi tekkimisega...

Kelleltki ma hammustada ja saanud ja selliseid ringe on mul ka enne olnud. Lihtsalt see on esimene kord kui midagi üles olen pildistanud perearsti soovil. Ilmselt sellepärast pean pildistama, et mitte paista hull, kes kõik välja mõtleb.. Ma ei tea mis ringid need on ja ma ei tea miks mul on tekkinud sellised vastikud närvivalud ka, aga kindlasti kui lähen kaelast niite eemaldama, siis pean neid pilte arstile ka näitama.

Iga jumala kord kui keegi palub oma sümptomeid kirjeldama, siis jookseb mu aju lühisesse ja ilmselt pean ka terve nimekirja kaasa võtma, et mis siis mul igapäevaselt või periooditi on:

• tasakaaluhäired
• kõrvetav valu nahapinnas või just pealmises lihase kihis
• selline tunne nagu oleks igal pool luuümbrise põletik
• kaua püsti seistes hakkab halb ja süda hakkab väga pinnapealselt käima
• punased laigud (ülimalt sümmetrilised ringid on viimase aja teema)
• lisandunud on kätes olev närvivalu (mitte surnud käte tunne, aga selline nagu hakkaks surnud käes jälle veri voolama ja selline surin on koguage, aga üsna valulik). Keegi raudselt ei saanud aru praegu mida ma ütlesin :D
• lihasspasmid
• silmad on hägused ja selline tunne on nagu midagi oleks koguaeg silmade ees
• periooditi on üsna rusuv külmatunne ja sellega kaasnev väsimus
• teisel perioodil on mul pidevalt sisemiselt jube kuum, aga nahapind oleks nagu jääkottidega kaetud (kõlab ebaloogiliselt, aga see on kõige rõvedam tunne üldse)
• liigne adrenaliin (ei ole ärevus, sest adrenaliiniperioodis ma purskan medõed verd täis tavaliselt, kuna veri liigub umbes viis miljonit km/h)
• periooditi on liigesed jube lahti ja selline tunne on nagu sidekude laguneks ja liigestel pole kuhugi enam kinnituda 
• jube tundlik nahk, riideid on näiteks valus kanda. Eriti jube on see põlve ja küünarliigeste piirkonnas. Keegi nagu laseks nendes piirkondades kustukummiga mööda nahka. 
• Üsna probleemide alguses lõhkesid veresooned just mu nimeta sõrmedes ja peopesa poolelt

Vot siis, kui midagi veel meelde tuleb, siis kindlasti lisan. Arstil lähen ma endast välja ja ei suuda enam talle adekvaatseid vastuseid anda ja ajan tema ka segadusse. Pean talle ka ikka nimekirja tegema. Kui ma haiglasse sattusin ükskord, siis oli kõige selle taga mu kilpnääre, mis aegajalt üles ja alla käib. Kui rohtu sain, siis läksid muud asjad paremaks, aga tekkis ületalitlus kilpnäärmel ja asi läks teistpidi käima. Lisaks kui on olemas ilmselt ka muid kilpnäärmehaigusi (nagu näiteks Hašimoto, mis enamvähem kattub minu sümptomitega), siis raske on leida arsti, kes vaataks näitudest kaugemale ja oleks kastist väljas vaatega.

Õnneks on hetkel ilusad ilmad ja selletõttu on ka meeleolu tunduvalt parem... Suvi on ilus aeg ja peab sellest maksimumi võtma. Mina, aga loodan sisimas vaikselt, et äkki mõni loeb mu blogi ja ütleb, et mis mul viga on, sest ma ei näe absoluutselt nagu tunneli lõpus valgust :/ (kuigi seal ju PEAB olema!?).

Lõppu tahaks ikka panna positiivse noodi, et tore on olla Eestis! Käisime kambaga rattaga sõitmas ja mingi autojuht näitas meile fakki. Kohe tekkis südames nii soe kodune tunne ja Tanel Padar hakkas kõrvus laulma "Welcome to Estoooniaaaa.."

Viimased matkad ja liigutamised.

Eile sai mul lõplikult villand mitte (jalgsi) liikumisest, sest olen viimased paar nädalat ratast sõitnud ja no ikka üsna hädiselt jalgade peal liikunud. Põhjuseks see kuradi tallaalune kõõlus. Tundub, et sain üsna vara jaole, sest esimene nädal oli suht rets, geelid, külmakotid, venitused ja mudisin terve õhtu jalgu aint. Teine nädal oli juba parem kui asju läbi lillede vaadata. Kindlasti ei hüppa ma pea ees kuskile jälle rämedalt jooksma, et katsun ikka piiripealselt neid asu kombata kuni piltide tegemiseni.

Aga eile oli liiga ilus ilm, et seda raisku lasta. Kuna ma pole see aasta siinoldud aja jooksul jõudnud selle mäe otsa, kuhu ma tavaliselt jõuan, siis parandasin selle vea.

Üldiselt on ikka mõnusad vaated siin ja selline samblasegune loodus on omaette nägemus.

Vahepeal tasub alla ka vaadata või kes ei taha ei pea :)

 Paljudes kohtades on ikkagi nii, et peab kasutama puude abi, kuna lihtsalt on ülijärsud nõlvad.

 Jep see ongi nii järsk nagu paistab. No joke!

 Üleval on sellegipoolest täiesti imeline olla ja lumi püsib siin juuni lõpuni enamjaolt :)
Väike laviini soov?

 See lumine äär on KÕIK laviin varsti. Lumele mitte minna!

Ei ma ei astunud sellele lumele, mis kohe alla kukub :D

 Ülesse on siin pandud sellised toredad lipud ja topsid, et kuna siin tehakse mägede võistlust, et aasta lõpuks loetakse tibud kokku, et kes kuskil käis.

Kahjuks see kraadiklaas on seal üleval nii hädine, et isegi aiateibaid oli raske märgata, aga miski 7 kraadi oli äkki?!?

Osa Norra pilte on mul siin läinud SELLE postituse alla.
Üks allatuleku pilt ka, siin läheb kuskil 300 meetri kõrgusele selline tee...

 ja poole mäe peal on selline tee ka olemas :) üsna lahe, nagu oleks trepp :)

Lisaks sellele matkapostitusele saan ma panna oma trenniraja pildid ka. Osa on siiski puudu, kuna siin on neil mökid mägedes ja siis jälle poole peale saab mingi kruusa-savi pinnase peal minna.
Aga muidu:

Vahepeal saad mõistatusi ka lahendada :) Ühel pool küsimus ja teisel pool vastus.

 Supergreen nature!

Terviserada kulgeb paralleelselt mingi aeg jõega..

 Ja kui ikka päris mussoon pole, siis on see soopealne ka üsna kuiv ikkagi :D

Vot siis. Rohkem pilte ja vähem möla seekord! Järgmine nädal olen juba eestis ja harjun nende radadega. Pluss ratas ootab!

Järgmine postitus on ilmselgelt teemal, et rahvas on küsinud ja siis ma vastan.

Kuidas teha kodus pärmseene testi?

Ikkagi on küsitud, et kuidas siis kindlaks teha kas on pärmseen organismis. Ütleme nii, et ma ka ise hakkasin mõtlema, et praegu on ju koguaeg valikus meeletult teste, mida saab läbi viia. Kõige lihtsam on kodus tehtav süljetest. Loomulikult saab ka arstilt seda paluda ja on olemas isegi mingid testribad.

Panen siia õpetuse ja lingi, kuidas nüüd kõik saavad hommikul minna klaasi sülitama :D (kes sööb praegu lugemise ajal, siis palju õnne...). Ma muidugi täna hommikul tegin seda, aga unustasin jätta sülje 30 minutiks klaasi. Ütleme nii, et mul võttis sülg juba minutiga jalad alla..(ilus hommik..)
Teksti allikaks on see leht SIIN

Lihtne kodune Candida (pärmseene) test

Kuna vale menüü, stressi, ravimite ja teiste kaasaegsest elust tingitud teguritega seoses on paljudel inimestel soolestiku tasakaal häiritud, pakutakse välja kergelt teostatava pärmseene testi.


Kodust kandidoosi testi tehakse hommikul. Kohe peale ülesärkamist ja enne hammaste pesemist, laske läbipaistev klaas vett täis ja sülitage sinna sisse (kui teil on huvi seda katset läbi viia, kuid kipute hommikuti unustama, siis oleks targem veeklaas juba õhtul kraanikausi servale valmis panna).
Vaadake, mis juhtub süljega järgneva poole tunni jooksul. Kui sülg „kasvatab endale jalad“, kui vesi klaasis muutub häguseks või kui sülg vajub põhja, võib teil olla põhjust muretsemiseks.
Terve sülg jääb lihtsalt veepinnale hõljuma.
Candida albicans on pärmseen, mis elutseb jämesooles, kus happeline keskkond selle arvukust  tasakaalus hoiab. Kui valede toiduvalikute,  arstimite-antibiootikumide, operatsioonide või muu tagajärjel soole pH aga häirub, võib alata pärmseene kontrollimatu vohamine. Väga tugevad soole mikrofloora häirijad on ka hormonaalsed vahendid,  nt. antibeebipillid ja hormoonasendusravi.  Aja möödudes, kui pärmseene ülekasvamine pidurdamatult jätkub, hakkab ta ennast suruma järjest ülespoole ja jõuab ka peensoolde.
Aluselise pH-ga peensoolde jõudes  algab  candidal pidu.  Vohamist ei keela enam miski ja pärmseen paljuneb hoogsalt. Peensoolest edasi võib ta liikuda nii makku  kui söögitorru ja sealt suhu. Valge keel võib olla märk pärmseene võimutsemisest kehas. Candida teeb sülje raskeks ja just seepärast vajub pärmseenest tulvil sülg ka klaasi põhja.
Üheks tugevaks kandidoosi märgiks on ka peale sööki tekkiv väsimus, puhitised, gaasid, pidev  mentaalne hägusus, keskendumishäired,  kuivad silmad ja nahaprobleemid.
Meeles tuleb siiski pidada, et candida on organismis alati olemas ja et ta on meie „sõber“, kes kontrollib, et suhkru tase soolestikus  liiga kõrgeks ei läheks. Kui kiireid süsivesikuid (rafineeritud suhkrut-valget jahu, alkoholi) tarbitakse liiga palju, ei saa pärmseen aga enam suhkrujääkide kahjutuks tegemisega hakkama ja hakkab organismi päästmiseks kiiresti  paljunema.
Candida ülekasvu piiramiseks tuleks menüüst eelmainitud toiduainetele lisaks kõrvaldada ka seened, juust (eriti hallitusjuust), äädikat sisaldavad toidud (nt. ketšup) ja kuivatatud puuviljad. Väga oluline on, et kiireid süsivesikuid ei kombineeritaks rasvadega, kuna see takistab veelgi suhkrute metaboliseerimist. Rasvade ja rafineeritud süsivesikute “eesrindlikud” kombinatsioonid nagu  õlised pirukad, võikreemiga tordid ja šokolaadikommid panevad pärmseene vaimustusest õhetama ja käsi plaksutama...
Kindlasti tuleks menüüd rikastada hapendatud toitudega, milles olevad kasulikud piimhappebakterid aitavad seedetraktis jälle korda majja lüüa.
Lisaks menüüle tuleks läbi mõelda loomulikku hormonaaltasakaalu paigast löövate ravimite tarvitamise vajalikkus (võimalusel kasutada alternatiive), loobuda sünteetilisest pesust ja valida sobivad pesuvahendid.

www.Toitumistarkus.ee, autor Liis Orav

Kui meeleheide ajab veel sügavamale alternatiividesse.

Ei ole vast uudis kellelegi, et mind ründavad pidevalt mingid probleemid. Eriti need, mis on seotud minu sidekoega ja selliste asjadega. Viirushaigustest olen saanud eemal hoida hetkel juba üle 2 aasta. Ilmselt on ikkagi toitumisel ja d-vitamiinil päris kõva jõud taga olnud.

Siiski siiski, pidevalt olen ka kimpus oma kõõlusteprobleemidega, lisaks pidev üle- ja alapinge, mida ei lahenda ka pidev võimlemine (just nimelt ei LAHENDA, küll aga leevendab). See pidavat tavaline olema.
Ma ei tea kas ma olen pannud vist juba selle lingi siia, et mis see pärmseen meie kehaga teeb. Kes veel pole jõudnud seda lugeda, siis leiab selle SIIT. Igatahes on minul sellega olnud probleeme mitmeid aastaid juba.
Miks ma räägin üldse sellest?

Ükspäev mul sai valudest lihtsalt nii villand ja teadagi kui stress tõuseb, siis ägenevad lihas-, liiges- ja närvivalud. Kui keegi arvab, et ma suudan ikka veel nende asjade juures rõõmus olla, siis ikkagi mingitel perioodidel tabab mind sügav must auk ja raske on end isegi püsti ajada, sest tead, et probleemidele ei leita lahendust ja tahad tagasi teki alla minna et ehk homme ärkan paremate mõtetega.

Läbi juhuse avaneb mul mai lõpus võimalus proovida ühte uut uuringut, mis on ida- ja lääne meditsiini ravivõtetega. Olen koguaeg soovinud teada, et ehk on mingi probleem mu rakkudega ja seal valitseb mingi kaos ja error. Äkki ometi keegi teeb ka rakupõhiseid analüüse või midagi... Vereanalüüsid ei näita kunagi midagi ja on ülimalt segased minu jaoks. Sest isegi kui need on väga head, siis tegelikult on mul ida metsiniini järgi mingi probleem olemas (on ka terveid inimesi, et kes arvab, et äkki see arst diagnoosib kõigil midagi). Kõiki probleeme meie veri ei näita ja hiina meditsiin ikkagi katsub tegeleda selle probleemiga enne kui see verre ja füüsiliste sümptomiteni jõuab (ida meditsiin ennetab, lääne medtisiin tegeleb tagajärgedega). Kuna ma olen ida metsiiniga juba sõber, siis ei tee paha ka muid variante ka proovida. Meeleheide ajab ikka januse härja kaevu... Pikemalt ma hetkel siin ei peatuks, aga tagasiside tuleb juuni alguses kui olen sinna arstile teekonna ette võtnud. Lühidalt võin öelda, et organismi vaadeldakse kui tervikut, tehakse analüüse, ja vaadatakse, et mis asjad sul põhimõtteliselt ei tööta. Äkki olen ma millelegi üldse allergiline, on see siis söök või keskkond ja mürgitan end vaikselt igapäevaselt. Ka mu nõelraviarst on öelnud, et kahjuks tal ei ole mingeid vidinaid, millega mida mõõta, et tema peab pulsside ja pealevaatamisega hakkama saama. Aga kuna mu rakud ei võta enam toitaineid sisse ja vesi ka pidama ei jää, siis ta ei saa öelda, et millest see on. See analüüs peaks aga seda näitama.

See on minu viimane õlekõrs ja mind üldse ei huvita ka, kas keegi peab mind hulluks või mitte. Mul on valida, kas igapäevaselt elada valudes edasi või lihtsalt kasvõi PROOVIDA midagi muud, mis võib lõpuks mulle kasvõi mingeid vastuseid leida. Ka mina olen skeptiline, sest aastate jooksul on mind ikkagi reaalselt aidanud ainult nõelad ja taimed. Kui arst ütleb, et proovime ravimiga, siis mida ma proovin kui keegi ei tea, mis mul viga on. Viimase variandina on kavas mind saata ka ajuuuringule, et äkki on mu kesknärvisüsteemiga midagi juhtunud. Kes veel ei tea, siis sellised närvisüsteemi probleemid on ka seotud kehas olevate toksiinidega.

Ma arvan, et minu elu on liiga kallis ja väärtuslik, et mitte proovida.

allikas

Plantar fasciitis või midagi...

Viimastel päevadel olen liikunud üsna vaevaliselt ja tunne on nagu jalad oleks keskelt pooleks labajalgadest..(mõlemad jalad!) Arstiaeg on mägede taga - alles 11. juuni. Ma ei hakka enne isegi üritama seda, et lähen jooksueksperti testi tegema, sest ma mõtlen hetkel kõige hullemat, et ehk polegi neid tosse peale arstilkäiku vaja, sest joosta ei lubata never EVER! Jumala positiivne... Ilmselt oleks varem saanud ka aja, aga kuna ma tulen mai lõpus tagasi, siis kahjuks selles vahemikus aegu polnud. Teise arsti juurde ma minna ei taha. Kui üldse keegi mul jooksmise igaveseks ära keelab ja ütleb et ma võiksin jalad maha saagida, siis võiks see olla Dr Leho Rips.

Kuna mul sai täna lõplikult mõõt täis ja ma enam isegi ei tea kas iga samm võib asja hullemaks teha, siis helistasin oma füsiole ja uurisin asja. Kohe arvas, et tegi võib olla selle üle kanna jooksva kõõlusega, mis vist jookseb kuhugi päka alla välja. Kõõlus peaks ühendama kanda ja varbaid. Kuigi ta näha ja katsuda ei saa, siis ikkagi uurisin asja ja tundub, et nii see asi ka on vist. Taldadele kästi teibid peale tõmmata, joosta ei tohi (loooogishhh, aga jooksumaniakkidele peab üle ütlema). Mu ogadega rull on kahjuks Eestis, sellega oleks hüper-super rullida taldu.

                                                    allikas


Järgmiseks oli jälle golfipall, aga kuna mul on sellega hetkel ülivalus teha ja teeb asja hullemaks, siis jälle läheb käiku mu pudel..
Teibipilt ka:

Ideaalis võib teibiotsad isegi kaugemale ulatada, ehk siis pahkluust kõrgemale (mõlemad teibid). Mul lihstalt kogemata tuli vale pikkusega natuke, aga peaprobleem on kaetud.

Siin kangemat kraami apteegist käsimüügist peale mingite Voltarol Forte 50 mg ma ei saanud, mis maksis "ainult" 25 euri... Eestis olen abi saanud Ortofenilt. Seda ka määrin 2x päevas ehk hommikul ja õhtul. Mu lootus on endiselt kustunud ja selline melanhoolia künnab maad vaikselt, sest sees spinnimine on omaette karm elamus, millega kaasnevad muud probleemid. Maanteerattal saab kuidagi paremini end sadulas hoida ja selg on puhkeasendis, õlad pole ka ammu valu teinud (ptuiptuiptui). Ma lihtsalt LOOOOODAN parimat, et asi on tõesti ainult mingites kõõlustes ja vanades rebendites. Halb variant on see, kui jalad on lootusetult tuksis ja mingi karm artriit on maad võtnud. Ei kutsu üldse kurja kaela (jälle ptui ptui ptui), aga minevik on näidanud, et ikkagi negatiivselt ettevalmistamine on mulle parim lahendus, et ma siis pärast jälle kuskil ei uluks omaette. Päkkade peal nagu valus pole käia ja hetkel on tunne, et see tallaalune kõõlus on üleliikuvuses põletikku läinud (natuke positiivsust :D)

Aga kuidas saab selle põletiku ja eelkõige mis selle probleemi põhjustab?
1. Ülepronatsioon
2. Kõrge või madal tallavõlv
3. Kui joosta, kõndida või isegi seista kaua. Eriti halb on joosta/jalutada kõval pinnasel pikemat aega - Minu probleem siin, sest maastiku nagu on küllaga, aga maastikuni jõudmiseks, pean piisavalt jooksma asfaltil. Vahel on tunda, kuidas kõik läbi põrutab ja olen isegi külma rahuga metsavahele jõudmiseni kõndinud.
4. Ülekaalulisus
5. Kui kanda jalanõusid, mis Sulle kohe üldse ei sobi või on ammu läbi kantud (tossudel on üle 1000km täis..)
6. Liiga pinges olevad Achilluese kõõlused või sääremarjad.  -  Jälle minu nõrk koht, sest sügisel ma ju rebestasin oma sääremarjad ära ja sain kannakõõluse põletiku.

Kuna mul on need kõõlusepõletikud nagu aamen kirikus, siis ma olen nendega juba harjunud. Küünarnukkides on nad mul juba viimased 7 aastat ja ära ma pole sellest surnud. Asi on halvem ikkagi siis kui nad jalas on. Jalgadel olemine on enamasti vajalikum kui kätega millegi tegemine.

Pean asja mõistlikult võtma ja lihtsalt südamest soovima, et saan asjad korda...

Sellega seoses, kui keegi tahaks minna Otepää Jooksutuurile, aga pole ennast sinna registreerinud, siis saab minu koha endale soodsamalt.  Palun teada anda, keda huvitab :)

Fotopostitus: Linnusaar Runde!

        

Lunnid

Korduvalt tagasi...

Turistilõks!

Aprillikuu kokkuvõte

Aprillikuu oli üsna heitlik ja sinna mahtus nii valu kui ka Virtuaaljooks.
Sellel ajal kui täna teised ümber Viljandi jooksid, siis mina puhkasin jalga, et õhtul minna Runde saarele lunne jahtima, aga sellest teen järgmise postituse, sest ma hetkel olen ainult mõned pildid üle vaadanud :)

Aprillikuu numbrites:

Nagu näha, siis olen isegi pigistanud peaaegu 160 km jooksu kokku. Kindlasti on palju jooksu alla läinud ka neid jooks-kõnde, sest lihtsalt pole julgenud väga liiga teha ja pealegi see arendab samamoodi aeroobset kui lihtsalt jooks.
Kui lihstalt pilti vaadata on ka asi üsna tegus olnud igapäevaselt. Koera lonkamine annab ka mulle nüüd rohkem puhkust. See kindlasti pole kummalegi hea...
Tabelist paistab siiski üks karikas, mis on Virtuaaljooksu 5 kilomeetri PB hetkel, ehk siis 22:26. Sellel peatusin pikemalt SIIN.

Matkasin ainult ühe korra ja sedagi kahtlesin, et kuhu alla see panna siis, et kas rohkem jalutamine või matkamine, aga kuna võtsin päris karme tõuse, siis matk ta jäi. Muljetavaldav on see kuu olnud pilates, mis on peaaegu VIIIIIS tundi. Teate, ei tundu nagu palju, aga mu arust see 30 minutit mõned korrad nädalas on parem kui tund korraga nädalas või midagi. Selg ei valuta ja ilmselt sellepärast tunnen ma ülejäänud kehas seda enam teist valu...Nokk kinni ja saba lahti. Jälle on selline tunne nagu liigesed kõik oleks lahti ja jubedalt liiguks ringi. See on väga rõve tunne... Ma ei tea miks nad periooditi nii teevad, aga kui keegi arvab, et teab, siis võib vabalt mulle sellest rääkida :)

Mis ma ikka selle kuu kohta ütlen? Katastroof kindlasti mitte, aga ootan väga arstile pääsemist oma jalgadega ja siis selguvad ka muud asjad. Pea on ka nii laiali otsas, et üldse hommikut õhtusse veeretada on üsna raske.

Nädalavahetusel vaatan pildid üle ja siis tuleb vahelduseks trennijutule ka üks fotopostitus :)