Nädal ja 2000 km hiljem..

Jah täpselt. Nädal on möödas kui sai hakatud liikuma Eesti poole ja tänaseks on autoga täis tallatud lausa 2000 km! Tee peale jäid põhjapõdrad, kes suure kangusega teelt ei tahtnud minna ning ka hirved, keda oli koos põtradega näha karjade kaupa. Eks mäestik teeb oma töö ja neid on seal tihedamini näha. Selline omaette nähtus, sest karvased sarved näevad nii mõnusad välja, et tahaks need koju vedada!

Kohe Tallinnasse jõudes käisin ära ka nõelravis, kus muidu kõik oli väga timm, aga organism on Norras selle elektrikütte ja toiduga ära kuivanud. Nii, et nüüd ma siis ühe suu poolega söön Green Oili ja teise poolega kaasa antud kapsleid, mis peaks rakkudesse vett viima. Põhimõtteliselt on alati nii, et muidu on kõik väga ok, aga lihtsalt iga jumala kord on mingi organ tuksis omadega. Muidu on mul kopsud nõrgad, siis tundub, et Norra õhk on neile hästi mõjunud ja seekord on maksal midagi viga. Õigemini tsiteerin arsti, et "tundub nagu oleks hepatiit üle käinud". Igatahes on mu perearst selline vahva, kes idamaiseid onusid ära ei pelga ja laseb teha analüüsid..

Eestisse pidin tulema ka selle probleemiga, et oli vaja sünnimärke lõigata. Kõige imelikum selle asja juures on see, et kirurg, kes mind neid eemaldama saatis, ütles, et ülimalt lihtne protseduur laseriga... Et kuna mul olid nahapinnast kõrgemad sünnimärgid, siis neid on ülikerge eemaldada.. AGA mis välja tuli? Läksin kohale...ja vot, kohe nuga sisse ja kõik sünnimärk koos ümber oleva koega välja, sest tuleb välja, et nemad riske ei võta ja tuleb kõik eemaldada. Et kirurg, kes operatsioonile saatis ise nagu ei teagi mida seal op toas tehakse. Nagu... Kuidas saab üksteisest nii mööda rääkida?? Nüüd istun siin õmmeldud kaelaga..

allikas

Lisaks asi areneb mu muude valude ja müstiliste sümptomite osas. Geeniuuringud pole ilmselt kõige odavam lõbu, aga õnneks saab saatekirjaga TASUTA. Nii, et need tehakse samuti mulle ära, mis on tegelikult ju hea uudis. Saan veenduda või ümber lükata selle, et kas on seal midagi valesti. 

Viimasel paaril päeval on mind hakanud kimbutama suuremat sorti närvivalu. Selline, et kui käsi sureb ära, aga lihtsalt meeletu närvivaluga. Lisaks on see endiselt, et keegi nagu kõrvetaks lihaseid. Täna näiteks tundsin käes jubedat kõrvetuse valu, nahk läks punaseks ja pärast oli käsi selline:

 Ja siis pärast läks see ring veel suuremaks! Kusjuures valu kadus selle ringi tekkimisega...

Kelleltki ma hammustada ja saanud ja selliseid ringe on mul ka enne olnud. Lihtsalt see on esimene kord kui midagi üles olen pildistanud perearsti soovil. Ilmselt sellepärast pean pildistama, et mitte paista hull, kes kõik välja mõtleb.. Ma ei tea mis ringid need on ja ma ei tea miks mul on tekkinud sellised vastikud närvivalud ka, aga kindlasti kui lähen kaelast niite eemaldama, siis pean neid pilte arstile ka näitama.

Iga jumala kord kui keegi palub oma sümptomeid kirjeldama, siis jookseb mu aju lühisesse ja ilmselt pean ka terve nimekirja kaasa võtma, et mis siis mul igapäevaselt või periooditi on:

• tasakaaluhäired
• kõrvetav valu nahapinnas või just pealmises lihase kihis
• selline tunne nagu oleks igal pool luuümbrise põletik
• kaua püsti seistes hakkab halb ja süda hakkab väga pinnapealselt käima
• punased laigud (ülimalt sümmetrilised ringid on viimase aja teema)
• lisandunud on kätes olev närvivalu (mitte surnud käte tunne, aga selline nagu hakkaks surnud käes jälle veri voolama ja selline surin on koguage, aga üsna valulik). Keegi raudselt ei saanud aru praegu mida ma ütlesin :D
• lihasspasmid
• silmad on hägused ja selline tunne on nagu midagi oleks koguaeg silmade ees
• periooditi on üsna rusuv külmatunne ja sellega kaasnev väsimus
• teisel perioodil on mul pidevalt sisemiselt jube kuum, aga nahapind oleks nagu jääkottidega kaetud (kõlab ebaloogiliselt, aga see on kõige rõvedam tunne üldse)
• liigne adrenaliin (ei ole ärevus, sest adrenaliiniperioodis ma purskan medõed verd täis tavaliselt, kuna veri liigub umbes viis miljonit km/h)
• periooditi on liigesed jube lahti ja selline tunne on nagu sidekude laguneks ja liigestel pole kuhugi enam kinnituda 
• jube tundlik nahk, riideid on näiteks valus kanda. Eriti jube on see põlve ja küünarliigeste piirkonnas. Keegi nagu laseks nendes piirkondades kustukummiga mööda nahka. 
• Üsna probleemide alguses lõhkesid veresooned just mu nimeta sõrmedes ja peopesa poolelt

Vot siis, kui midagi veel meelde tuleb, siis kindlasti lisan. Arstil lähen ma endast välja ja ei suuda enam talle adekvaatseid vastuseid anda ja ajan tema ka segadusse. Pean talle ka ikka nimekirja tegema. Kui ma haiglasse sattusin ükskord, siis oli kõige selle taga mu kilpnääre, mis aegajalt üles ja alla käib. Kui rohtu sain, siis läksid muud asjad paremaks, aga tekkis ületalitlus kilpnäärmel ja asi läks teistpidi käima. Lisaks kui on olemas ilmselt ka muid kilpnäärmehaigusi (nagu näiteks Hašimoto, mis enamvähem kattub minu sümptomitega), siis raske on leida arsti, kes vaataks näitudest kaugemale ja oleks kastist väljas vaatega.

Õnneks on hetkel ilusad ilmad ja selletõttu on ka meeleolu tunduvalt parem... Suvi on ilus aeg ja peab sellest maksimumi võtma. Mina, aga loodan sisimas vaikselt, et äkki mõni loeb mu blogi ja ütleb, et mis mul viga on, sest ma ei näe absoluutselt nagu tunneli lõpus valgust :/ (kuigi seal ju PEAB olema!?).

Lõppu tahaks ikka panna positiivse noodi, et tore on olla Eestis! Käisime kambaga rattaga sõitmas ja mingi autojuht näitas meile fakki. Kohe tekkis südames nii soe kodune tunne ja Tanel Padar hakkas kõrvus laulma "Welcome to Estoooniaaaa.."