Translate

Neljapäev, 26. veebruar 2015

Millal tuleb kevad?

Palun keegi võiks öelda, millal tuleb kevad, sest sellise ilmaga superfun joosta...
Kui siin juba oli kevad ja lund enam polnud (all linnas), siis sadas eelmisel nädalavahetusel maha suht jurakas lumi, mis sundis pika jooksu asemel tegema jooks-kõndi ja kuna sai koer kaasa võetud, siis ei hakanud teda tapma kiirusega...siis kokkuvõttes sai tehtud 5' jooksu ja 5' kõndi. Ja kuna ka tema vajab pikka aeroobset liigutamist, siis sai tehtud nii lausa 2 tundi. Täna on ilm aga midagi muud ja sajab mõnuga vihma, mis tähendab, et on LIBE...ja lumi on selline, et suss käib täie rauaga ringi all ja rohkem on selline tunne nagu jookseks sees lindi peal.

Lisaks on mul tundlikud küünarliigese kõõlused (viimased 8 aastat), mis tähendab, et mingi harjutuse ülepingutuse korral lööb see kõõlusevalu üldse labakätte. Nii, et lihtsalt määrin rõõmuga Ortofeni ja hoian soojas. Kusjuures ei saanudki aru, et midagi valesti on, aga sai vist oma kummi kuskilt otsast üle tõmmatud ja mingi 10 minuti pärast ei olnud enam elu selle käega nii lill. Õnneks annavad asjad järgi, aga need kõõlusprobleemid on nii tavalised juba, et sellest nagu ei tee väljagi. Kunagi üks arst lihtsalt ütles, et kui on juba hüpermobiilsus sees ja suht jama sidekude, siis need asjad on tavalised. Süsti tehakse siiski ainult äärmises hädas. Nii on saanud mu labajalg ühe sutsu ära, peale seda sama päev ei tohtinud midagi teha, aga järgmine päev oli kõik korras ja võis jätkata igapäevaste tegevustega. Küünarliigestele sooviti teha hormonsüste, aga nendest ma keeldusin, kuna see lihtsalt ilmselgelt keerab kogu organismi tagurpidi. Niisiis teen neid harjutusi, mis saan ja suusatamisest ainult unistan. Siiski suusatada saan, aga ilma keppideta. Kaasa ma nad võtan, aga nad ongi mul rohkem ilu pärast vist :) Lõualiigesed on siiani rahulikult. Viimati valutasid jubedalt sügisel, aga kinnised selja- ja kaelalihased kiirgavad samuti lõuga ja õnneks ikka midagi hullu lahti polnud. Peale seda kui nad mul kinni pandi (mingi vedelikuga loputati läbi ja peale seda suu ei avane täielikult), siis on ka hambaarsti juures olemine pikemalt selline tundlik värk. Vähemalt on niipalju sellest lõuateemast olnud, et lõualiiges ei käi enam välja. Kõige hullem nende lahtiste liigestega ongi see, et kui neid korralikult kinni ei võimle ja nad välja kipuvad tulema, siis lõhub ta ka kogu liigesekapslit pidevalt.

Kui ma 2 aastat tagasi oma õla välja viskasin korralikult, siis alguses taheti kinni opereerida, aga otsustasin küsida teist arvamust (inimesed..teine arvamus on oluline! kohe saate teada miks!). Nimelt teine arst ütles otse ära, et kui oleks hakatud sellist õlga kokku lappima, siis oleks see lõppenud sellega, et klambrid oleks läbi sidekoe tulnud lupsti ja põhimõtteliselt see käsi ei oleks enam kunagi normaalselt liikunud. Doktor saatis füsio juurde, kes nüüd on terve selle aja mind aidanud. Õlad said üsna ruttu toonusesse, aga see muidugi tähendab, et ka ülejäänud keha ei tohi unustada ja kõik lihased on vaja koguaeg nii toonuses hoida, et midagi jälle kuskilt lahti ei tule. Õlgadega oli siiamaani selline halb probleem, et isegi kui üritasin vastu seina ennast venitada, siis vahel nad tulid välja ja oli ka aegu, kus sai vastu maad ninali lennatud, kuna nad olid nii lahti õlast. Ka arst ütles, et ta käega tunneb õlaliigest ja selle pesa, et liigesel polegi kuskilt kinni haarata.

Probleem on olnud ka vasaku puusaga, aga ptui ptui ptui, sellega ei ole veel väga hullusti läinud. Keskkooli ajal tuli ta välja ja hakkas plõksuma... ka tookord tegin spetsharjutusi.
Kõrge valuläve tõttu ei tunne lihtsalt paljusid asju ja nii sai kunagi joostud lausa 2 nädalat sellise jalaga, kus sidekoerebend oli maad võtnud ja luu oli lahti tulnud... See lõppes sellega, et sai terve suvi kipsis oldud.

Põhimõtteliselt on elu lill, sest liikuda saab ikka. Aga juurde tuleb teha lihtsalt väga palju asju, mis võtavad väga palju aega, AGA kõike ei pea korraga tegema ja piisab ka kui iga päev natuke teha. Üldiselt ma imestan siiski nende inimeste üle, kes peale pulss-punases-jooksu ei venita ennast, ei tee süvalihaseid ja kõike muid asju ja endiselt on nad terved. Ma tahaks vahepeal neile kallale minna, sest ma ei saa aru, miks sellistel inimestel midagi ei juhtu? Ja need, kes elueest üritavad oma asju paremaks saada, siis neil on koguaeg midagi viga. Saan aru, et geneetiliselt on see juba meile sisse kodeeritud, aga teate 365 päeva aastas ma ka ei saa olla elu-on-lill suhtumisega, sest ühel hetkel ikka keeb kupli all midagi üle (ilmselt, kes mind teavad, siis mul üsna tihti). Ja kõik need inimesed, kes on üliterved...loodan, et Te ei solvu, aga ÜKS päev aastas olen ma ikka Teie peale natuke vihane ja kade, sest ma tahaks ka kõigest väest olla nagu superwoman!

Ja inimesed, kes arvavad, et on kuulikindlad (ebatervete söömisharjumuste, joomise ja suitsetamisega), te ei ole kuulikindlad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar