Translate

Esmaspäev, 23. märts 2015

Virtuaaljooks - TEHTUD!

Täna on ilmunud lõplikud Virtuaaljooksu tulemused. Ütleme nii, et ootasin pisut suuremat osavõttu, aga loodan, et mida aeg edasi, seda suuremaks osavõtjate arv läheb.
Otsus sai tehtud joosta seekord 10 kilomeetrit, aga kuna ma arvasin, et kena oleks oma vaimset poolt komposteerida, siis tegin seda staadionil ja kümnest kilomeetrist sai järsku 10 000 meetrit. Jah...MEETRIT, sest mingi aeg oligi selline tunne, et lugesin seal staadionil otseses mõttes meetreid!



Kuigi ma jooksin täiesti omaette, siis enne kui kella käima panin, hiilis minusse ikka selline imelik ärevus! Ärevus joosta ikka kiiremini kui muidu trennis ja ärevus lihtsalt vaadata kui halb/hea seis ikkagi on. Kuna käes on alles märtsikuu...njah, suvi pole kaugel, aga jooksu mõttes ALLES märts, sest põhirõhk on ikkagi ilmselt SEB üritusel septembris. Igatahes, käes on alles märts ja aega on igast otsast ennast parandada. Sain targemaks, et ikkagi kerelihaseid võiks veel rohkem teha ja viilimisest pole kasu, sest payback is a bitch kui natuke kiiremaid liigutusi tahaks teha. See selleks. Ma ütleks, et vastupidavus pole kuhugi kadunud, kiiruslikult on vaja natuke areneda veel. Aga järjekordselt ei ole asi üldse halb, sest eelmise aasta kevadel nägin kurja vaeva, et kuidagi see kümme km alla tunni ära joosta. Juba see on areng, et seekord sai joostud alla 50 minuti! Muidugi olid pulsitsoonid ka täiesti sassis omadega 2014. aasta kevadel, et kui need korda sai, siis sai hakata tegema kiiremaid liigutusi ka. AGA..mis ma ikka siin räägin tühja, natuke graafikuid ka juurde. Numbritest niipalju, et kavas oli joosta seal intensiivses aeroobses, mis sai enam vöhem täidetud. Stardis oli natuke pulss juba kõrgem, seega polnud vaja palju südant ärritada, et ta oma heast limiidist raketina üle lendaks! Põhimõte oli hoida umbes 5 min/km või natuke alla selle, kuna ennast siin enne suve lõhkuda oleks ülim debiilsus!


Kõige aeglasem kilomeeter seekord 4:59 ja kiireim kõige viimane ehk kümnes kilomeeter ajaga 4:39.



Kui keegi märkust tahaks teha, et miks joostud ring nii ebaühtlane on, siis selgituseks, et ei jooksnud siseringi koguaeg :) Keskmiseks tempoks jäi 4:55. Maksimumi kruvisin seekord välja viimasel ringil kui sain pulsi 186 peale (Eelmisel aastal Tartu PAF jooksul 194). Keskmiseks pulsiks jäi 174. Mis on täiesti normaalne, arvestades, et siiski enamus 10 km jookse olen ma kuskil 175-180 juures. Eesmärk ei olnud endast maksimum anda, vaid joosta koguaeg sellise hea ja halva piirimail. Muidugi ilm oskas end selleks hetkeks ära kruttida ja vihma sadas mõnuga näkku, aga pole olemas halba ilma, on vaid halb riietus! Muidugi paari tunni pärast oli ilm selline!!!


Tõsiselt kahetsen (ja ma ei tea miks ma sellepeale ei mõelnud), et ma juua kaasa ei võtnud. Umbes viiendal kilomeetril tekkis tõsine janu ja siis hakkas pulss ka üles kerima. Esimesed 5 km oli pulss ilusti seal intensiivses aeroobses 168-170, aga selle rämeda janu tekkides muudkui kruvis üles iga kilomeetriga. Lõpp hea, kõik hea!

Kokkuvõte selline, et Virtuaaljooksust võttis kokku osa 34 inimest:
5 km - 14 (7 naist)
10 km - 15 (7)
21,1 km -11 (5)
42,195 km - 4 ehk kõik olid mehed.

Seekord sain ma oma ajaga (49:14) olla teine naine ja kokkuvõttes kuues. Muideks esimesel kohal olev naine jooksis 48 minutit ja kolmas oli peaaegu kohe minu järgi. Täitsa huvitav kohe selline osavõtmine ma ütlen. Loodan, et kõik ikka tegid seda enda treeningu eesmärgil ja keegi petma ei läinud ehk siis näiteks ei sõitnud rattaga mingit distantsi!! Sest see oleks küll väga alatu olnud! Sellisest üritusest osavõtmine on puhas rõõm ja kellegi teise jaoks seda vaja pole kui ainult enda. Muidugi saab ka kambaga minna ja siis lõpuspurdiga otsustada, et kellel veel jaksu jätkub :) Märkasin nimekirjas ühte kõvemat sorti meest, kes kõikidel distantsidel kaasa lõi. Minu respect! Ma arvan, et mu jalad oleks järgmine päev ära kukkunud..

Küll oli hea lõpuks venitama saada!!!!
Nii, et jään ootama järgmist jooksu, mis peaks toimuma siin aprillis kunagi!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar