Translate

kolmapäev, 13. mai 2015

Kui meeleheide ajab veel sügavamale alternatiividesse.

Ei ole vast uudis kellelegi, et mind ründavad pidevalt mingid probleemid. Eriti need, mis on seotud minu sidekoega ja selliste asjadega. Viirushaigustest olen saanud eemal hoida hetkel juba üle 2 aasta. Ilmselt on ikkagi toitumisel ja d-vitamiinil päris kõva jõud taga olnud.

Siiski siiski, pidevalt olen ka kimpus oma kõõlusteprobleemidega, lisaks pidev üle- ja alapinge, mida ei lahenda ka pidev võimlemine (just nimelt ei LAHENDA, küll aga leevendab). See pidavat tavaline olema.
Ma ei tea kas ma olen pannud vist juba selle lingi siia, et mis see pärmseen meie kehaga teeb. Kes veel pole jõudnud seda lugeda, siis leiab selle SIIT. Igatahes on minul sellega olnud probleeme mitmeid aastaid juba.
Miks ma räägin üldse sellest?

Ükspäev mul sai valudest lihtsalt nii villand ja teadagi kui stress tõuseb, siis ägenevad lihas-, liiges- ja närvivalud. Kui keegi arvab, et ma suudan ikka veel nende asjade juures rõõmus olla, siis ikkagi mingitel perioodidel tabab mind sügav must auk ja raske on end isegi püsti ajada, sest tead, et probleemidele ei leita lahendust ja tahad tagasi teki alla minna et ehk homme ärkan paremate mõtetega.

Läbi juhuse avaneb mul mai lõpus võimalus proovida ühte uut uuringut, mis on ida- ja lääne meditsiini ravivõtetega. Olen koguaeg soovinud teada, et ehk on mingi probleem mu rakkudega ja seal valitseb mingi kaos ja error. Äkki ometi keegi teeb ka rakupõhiseid analüüse või midagi... Vereanalüüsid ei näita kunagi midagi ja on ülimalt segased minu jaoks. Sest isegi kui need on väga head, siis tegelikult on mul ida metsiniini järgi mingi probleem olemas (on ka terveid inimesi, et kes arvab, et äkki see arst diagnoosib kõigil midagi). Kõiki probleeme meie veri ei näita ja hiina meditsiin ikkagi katsub tegeleda selle probleemiga enne kui see verre ja füüsiliste sümptomiteni jõuab (ida meditsiin ennetab, lääne medtisiin tegeleb tagajärgedega). Kuna ma olen ida metsiiniga juba sõber, siis ei tee paha ka muid variante ka proovida. Meeleheide ajab ikka januse härja kaevu... Pikemalt ma hetkel siin ei peatuks, aga tagasiside tuleb juuni alguses kui olen sinna arstile teekonna ette võtnud. Lühidalt võin öelda, et organismi vaadeldakse kui tervikut, tehakse analüüse, ja vaadatakse, et mis asjad sul põhimõtteliselt ei tööta. Äkki olen ma millelegi üldse allergiline, on see siis söök või keskkond ja mürgitan end vaikselt igapäevaselt. Ka mu nõelraviarst on öelnud, et kahjuks tal ei ole mingeid vidinaid, millega mida mõõta, et tema peab pulsside ja pealevaatamisega hakkama saama. Aga kuna mu rakud ei võta enam toitaineid sisse ja vesi ka pidama ei jää, siis ta ei saa öelda, et millest see on. See analüüs peaks aga seda näitama.

See on minu viimane õlekõrs ja mind üldse ei huvita ka, kas keegi peab mind hulluks või mitte. Mul on valida, kas igapäevaselt elada valudes edasi või lihtsalt kasvõi PROOVIDA midagi muud, mis võib lõpuks mulle kasvõi mingeid vastuseid leida. Ka mina olen skeptiline, sest aastate jooksul on mind ikkagi reaalselt aidanud ainult nõelad ja taimed. Kui arst ütleb, et proovime ravimiga, siis mida ma proovin kui keegi ei tea, mis mul viga on. Viimase variandina on kavas mind saata ka ajuuuringule, et äkki on mu kesknärvisüsteemiga midagi juhtunud. Kes veel ei tea, siis sellised närvisüsteemi probleemid on ka seotud kehas olevate toksiinidega.

Ma arvan, et minu elu on liiga kallis ja väärtuslik, et mitte proovida.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar