Translate

Neljapäev, 30. juuli 2015

Varjatud nisujahu ja MMS.

Olen nüüd piisavalt kaua seda suht ranget režiimi taga ajanud, et teen väikese vahekokkuvõtte. Ütleme nii, et väikest veini võin ma siiski endale lubada vahel ja see mind ei tapa, ehk isegi ergutab midagi. Aga no kindlasti, et ei oleks magus vein ja nii edasi. Aga mis mind poes enim hämmastab?

Iga kord ei ole letist meil siin väikses linnas liha võtta ja satun ka juba pakendatud liha otsa. Kas Te olete tähele pannud kui rõvedalt palju on lihasse lisatud nisujahu ja osadesse isegi pärmi. Kusjuures ma olin suht kaua nii sinisilmne, et mu loogika ei võtnud alguses seda, et liha on liha ja no mis seal ikka, keskendusin sellele Mendelejevi tabelile rohkem, mis toitu pandud on. Olen isegi vahepeal siin mingeid seakamaraid näksinud, et päris ogaraks ei läheks eksole ja palusin ühel õhtul kaasal mulle poest mulle kartulikrõpsu tuua (jaja...tean tean halb!!!). Ühesõnaga ütlen vahele, et ma olen lihast ja luust inimene ning see piimatoodete, suhkrutoodete (va fruktoos) ja jahu/teraviljatoodete ärajätmine ei ole NII raske, aga vahel tahaks midagi näksida ja arvasin, et see kartulikrõps on ainuke lohutus siin ilmas mulle jäänud. Tegelikult on see aga suur FAIL!
Jõuab Tema koju teatega, et tead kallis kaasa, kõik krõpsud on nisujahuga, piimapulbriga (kui mitte juustupulbriga), osades on pärmi jne. Kusjuures Ta on muutunud selliseks, et käib poes ja loeb minu eest juba neid silte, et ma jumala eest mingit ainet ei sööks :D Ja vot siis ma nagu vaatasin Talle otsa, et mismõttes, kas mitte kartulikrõps pole lihtsalt kartul või mille kuradi pärast on vaja sinna nisujahu panna? No hämming, ma nüüd uurin neid ise kodus krõpsude tegemist. Ilmelgelt ei saa nad olla nii haigelt head nagu poe omad, aga vähemalt tervislikud? Ikka veenan siin ennast :)

Teine suur asi oli see, et tahtsin verikäkki osta või üldse mingit sellist liha ja verikäkis on NISUJAHU. Ma saan aru, et siduv aine jälle, aga vot kui hakata lugema üksipulgi neid asju, siis pea igas tootes on nisujahu, suhkur, pärm. See toidupoes käimine on nii masendav, et kergem on oma mahlapressi taga toimetada ja vaadata, et kõik mineraalid kätte saaksin. Lõpus leidsin ikkagi mingi Rakvere verivorsti eksole... Aga verivorst on ju odakruupidega... Jälle fail.

Viimase avastusena leidsin enda jaoks kinoa. Iga kord unustan nõelraviarstilt küsida, et kas võin kinoat süüa, aga ikka teadjamad ütsid, et see ei tohiks midagi teha, kuna ta on ikkagi kultuurtaim. Hanemalts täpsemalt. Kellel huvi ja pole enne seda söönud, siis saab sellest lugeda SIIT. Midagi pean ma ju alternatiivselt kasutama ja kuna kinoa on gluteenivaba ka, siis läheb käiku!

Luban, et augusti lõpuks tuleb toidupostitus piltidega ka, sest paljudel on tekkinud küsimus, et mis ma siis üldse söön. Paljud on arvanud, et ma olen vist täitsa veganiks hakanud, aga jälle eksivad. Kuna siin võitlus käib ikkagi teatud haiguste pihta, siis pole vaja päris lolliks mul minna. See on sama nagu võtta ära kõik asjad korraga selliselt inimeselt, kes suitsetab, tarvitab narkootikume ja joob ka veel. Kõike korraga ei saa ja ilmselt pole vajagi. Kui aja jooksul tekib isu millestki loobuda (näiteks kohv või liha), siis see on ainult pluss.

Hetkel käib ilmselgelt ettevalmistus suuremaks suurpuhastuseks kehas. Läbitud on sipelgapuukoore 22- päevane kuur, kuna pidin annuseid duubeldama. Nüüd järgneb nädalane seedebakterite sisse ahmimine ja seejärel uus sipelgas sisse. Jälle jõuan seda teha kuskil 3 nädalat ja siis rohkem ei tee. Edasi on kavas joosta ära oma poolmaraton Tallinnas ning seejärel alustan MMS kuuriga, mis koos booriga kestab ca aasta. Enne võistlusi või selle perioodi ajal ei soovitata seda kasutada, kuna see ajab bakterid ja parasiidid närvi ja seeläbi hakkavad nad organismi laskma suurtes kogustes toksiine ja närvimürke. See tähendab seda, et sellel ajal püsin kodus ja ootan kuni kodusõda on läbi.

Aga mis on MMS? Jagatakse see kaheks:
MMS1- Naatrium Kloriti lahus (NaClO2), mis sidrunhappega aktiveerides tekitab Kloordioksiidi gaasi (ClO2-).
MMS2- Kaltsium Hüpoklorit, mis veega sisse võttes muutub kehas Hüpokloriid happeks.

Universaalsed ja efektiivsed kiirabi vahendid. (Enamasti välistavad vajaduse pöörduda kiirabi või arsti poole akuutsete seisundite puhul)...
Saab kombineerida teiste koduste tervendamise-meetoditega (homöopaatia, loodusravi jne.)
MMS EI RAVI!!! Vaid on võrratu keha puhastaja. Keha saab hakata tegelema isetervenemisega.
DMSO on võrratu abivahend ainete läbi naha transportimisel, valu ära võtmisel ja vereringe taastamisel
Võrratud esmaabi vahendid (põletus, ajuturse, insult, infarkt, selgroovigastus)
Aitavad lahendada kroonilisi probleeme
–MMS puhastab keha (lisa hapnik põhimõtteliselt, mis oksüdeerib) ja muudab keha aluselisemaks
–DMSO taastab vereringe ja närvisüsteemi, lahustab kivisid, lupja, arme, vereklompe jne.)
–DMSO abil saab efektiivistada ja transportida lokaalselt ravimeid

Mis on DMSO?
Dimetüül Sulfoksiid
On kasutatud meditsiinis juba 1955 aastast alates, erinevate medikamentide läbi naha manustamiseks. Palju uuritud (üle 10 000 teadusliku artikli)
Imevahend paljude probleemide vastu (nagu aspiriingi) AGA 7 korda ohutum kui aspiriin!Kasutatakse edukalt ka lemmikloomade tervendamises (koeradel põhjustab pikaajaline suur kasutamine ajutist nägemise halvenemist, aga inimestel mitte)
On lahusti- lahustab kehas neerukivisid, ladestunud kaltsiumit liigestes, taastab vereringet (gangreen, halvatus, insult, südameatakk, reuma, artriit jne.), väljutab parasiite.
DMSO sees säilitatakse organeid.
Väävli ühend, millest valmistatakse MSM, mida nimetatakse ka ilumineraliks- hea juustele, nahale, küüntele.

Mul ei olnud kuni siiani aimu, et sellised asjad olemas on ja soovitada ilmselt julgen ikkagi siis kui endal kogu jama tehtud on. Kui see aitab mind siit jamast välja, siis tasub proovida. Usas on väga edukalt ravitud sellega borrelioosi ja muid raskeid haigusi (ka autoimmuun). Kas siis sümptomite vähenemiseni või täieliku paranemiseni. Ka minu organism on siin 20ndate alguses teinud parajaid nalju (kilpnääre alatalitluses ja streptokoki bakter), kuid mul on õnnestunud neid asju praeguseks parandada kui mitte täitsa välja saada. Arstid võivad ju öelda, et asjad on pärilikud ja meile meeldib selle info taha ennast peita, kuid tõde on see, et kui ikkagi immuunsüsteem on tugev, siis tule püssirohi ka sind võtma.

Kui minul õnnestus need asjad korda saada ja ka mitmel mu tuttaval, siis ehk õnnestub ka Sinul kallis Lugeja.

http://2.bp.blogspot.com/-RZ_D41VIm6c/U2UX8QuI-XI/AAAAAAAAAb8/BXl84b-wG2U/s1600/healthy-quote-1.jpg
allikas





Laupäev, 25. juuli 2015

Jooks ümber Saadjärve.

Võin kohe ära mainida, et JESS see aasta ilm halastas ja oli suht täituslik jooksuilm. Kuigi taevas oli pilvi palju, siis millegipärast nad ei läinud päikse ette, siis oleks veel parem olnud. Aga pole halba ilma, on vaid halb riietus (või ettevalmistus).
Terve eilne päev oli selline, et hommikul jooksin 4 km soojaks koos igasuguste harjutuste ja asjadega ja siis...põhimõtteliselt mängisin 3 tundi discolfi! Ma ei tea ausalt kui hea idee see oli, sest täna Saadjärvel tundus, et tahaks omale kuuli pähe lasta. Jalad olid kindlasti mitte kerged... Miks ometi pidin  ma niiiipalju seda lolli ketast loopima? MiksMiksMiks!?

Enne jooksu väike chill
 Jõudsin stardikoridori ja juba kahtlesin, et kas ma tegin selle jooksuga õige valiku. 2,5 nädalat tagasi sai koormustesti tehtud ja kas ikka keha on ära harjunud. Well..vähemalt saab kontrollida, kas suund on mul õige võetud. Soovitus oli joosta 5 min/km, kuna tegu pidi olema vaid natuke tugevama treeninguga. Kartsin, et jooksen terve tee punases, et kes neid raskeid jalgu ikka järgi jõuab lohistada. Aga oh imet! Nagu pauk käis, siis jalad olid sulgkerged ja tundsin kergendust. Jaksu oli omajagu. Vaatasin kella ja mida ma näen? Tempo 4:40 ja pulss ainult 164. Kuidas see võimalik on? Tavaliselt olen sellise tempoga kergel intensiivse aeroobse lõpuosas ehk siis seal 173 juures. Tundsin veel suuremat kergendust kõige osas, aga siiski jäin selle aja ja pulsi juurde ja ootasin, et millal need tõusud mind nottima peaks hakkama. Kes Saadjärve rada teab, siis teab ka seda, et seal on MEGApikad tõusud ja kohati tundub, et langusi polegi! Mulle siiski tundus, et terve aeg oli üsna kerge... Jõudsin veel oma kaasale naeratada, kes rajal mind jootmas oli. Tervitused!



Kokkuvõtteks niipalju, et seekord ma ei surnudki ja eks ikkagi tõusudel see pulss sela üle 170 ka läks, aga minu üllatuseks oli lõpus keskmine ikkagi ainult 169! See on ülim rõõm mu hingele, sest koormustesti alla löödud pulsid kannavad vilja, ehk siis aeroobne lävi on suuremaks läinud, sest keha suudab madalamal pulsil kiiremini joosta ja nii ei satu ma hapnikuvõlga.

Õnnelik lõpp ja kell kinni.
Muidugi võistlen ma ikkagi iseendaga rajal ja mingid MMi ega OMi seal ei ole, et oleks vaja pilti eest ära joosta, aga kokkuvõtte on selline:

Arvatust 5 min/km sai 4:49, mis on minu jaoks väga hea, sest ülesmäge sai joostud omajagu, lausa 3 km tuli ka üle 5 minuti (esimene km on alati aeglane nagu kõik teavad, netost on näha pea 30 sek ooteaega). Seal 15 km tõusul kuskil korra lõi tagareide väsimuse, aga see kadus õnneks sama kiirelt kui tuli. Kartsin, et ehk jalanõud pole ka sisse joostud ja nii pika maa peale väsib sääremari ära, aga õnneks seda ka ei juhtunud. Kokkuvõttes ilus päev positiivse elamusega! Sellist kergust võiks teinekordki olla! :)

Kuna tabel näitab kokkuvõtet nagunii, siis juurde saab ilmselt ainult lisada nii, et üldkoht 155/403 ja naistest 19/123. Lõpp hea, kõik hea!

Järgmiseks on kavas veel lõpetada mäkkejooksude treeningtsükkel ja seejärel saab hakata tempojookse jooksma. 20. augustil on kavas Tartu Suvejooksu 10km, kus tuleb joosta ilmselt suhteliselt anaeroobses.. Koormustestil mainiti, et üks selline pingutav kümps enne 21,1 oleks kena eelmäng :D Saaksin kuu aega veel harjutada, siis teha kontrolljooksu, siis veel kuu ja ongi juba SEB!

Kohtume Suvejooksul!
P.S see ei tähenda, et ma vahepeal ei kirjuta ;)




Neljapäev, 23. juuli 2015

Spordisein!

Niinii, peaaegu ongi mu spordisein valmis :)

Karikad ja medalid kapipõhjast välja toodud ning varsti võib tahvlile rekordeid või soovitud tulemusi kirjutama hakata. Tahvel peab kuivama veel mõned päevad, siis võib kriite minna ostma!
Netist sai leitud mitut moodi inspiratsiooni oma tahvli ja asjade tegemiseks, lõpuks ühendasime tahvli medalihoidjaga, kuna see tundub palju põnevam!
Karikad on pundis vast kõige suurema tähendusega, sest saadud on nad ikkagi eestikatelt 21,1 km ja maratonis. Ootasin ammu, et saaksin nad tagumisest toast kapi otsast maha võtta..
Lisaks on medalihoidja nagide all veel omatehtud nagid ka, kuna neid medaleid on omajagu ja neid üksteise otsa ära ei mahuta.


Esmaspäev, 20. juuli 2015

Kuradi burger mu kõrval!

Kui alles nüüd siin hõiskasin, et vot teised võivad süüa mingid jama mu kõrval, siis arvasin, et olen jube kuulikindel selles osas, et üldse ei kõiguta, aga täna kaasa juba vabandas parklas, et kuule tahan burgerit! Muidugi lasin ma tal minna siis burgerit ostma ja no ikka sinna mäkki eksole.. Ja siis ta sai oma kaks kolmekordset juustukat ja kuidas need LÕHNASID. Just, ei haisenud, vaid lõhnasid! Pidin kõrval otsi andma, ma ei saanud isegi sellest saastast mingid pihvi pätsata, sest see oli paksult juustu täis. See oli nii piin lihtsalt. Mees muudkui vabandas, et ta ei suutnud ja kõht oli nii tühi (olime päevotsa ringi tõmblend). See pauk oli üle nende nädalate esimene selline väga valus laks, sest ta on ka enne mu kõrval igasuguseid asju söönud (burgerit ka)... Lihtsalt veensin ennast seal autos, et jaaaa olen tubli, söön oma taimi edasi, pressin mahla, liha saan ju ikka süüa ja elu läheb edasi. Ühesõnaga tahan öelda, et päevad pole vennad. Sinna burgerisaagani ei tundnud ma üldse isu ja no tere-tore!



Olen mõelnud, et kui siin see puhkuse aeg läbi saab, siis katsun mitme päeva jooksul üles pildistada asju, mida ma siis söön. Kindlasti on seal palju puu- ja juurvilju, köögivilju ja samuti ka liha ning muna, sest lihtsalt putru ma ka ju ei tohi süüa ja värki...kindlasti paljudel tekib küsimus, et mida ma siis üldse söön? Praegu kui me käime siin palju väljas söömas, siis ma olen väsinud vahel seletamast mõnele tuttavale, et miks ma ei söö neid asju ja pidevalt küsitakse, et miks ma ikkagi ei või neid asju süüa. Keegi nagu ei taha mõista, et see borrelioos on päris rõve asi päris rõvedate tüsistustega ja nende välja söömine on siin miinimum aastapikkune teema. Küll olen kuulnud, et keegi on ka "üritanud" seda alternatiivselt välja saada, aga ebaõnnestunult. Hiljem selgub, et toitumist pole üldse korrigeeritud ja nende bakterite paljunemist pole kuidagi takistatud ning kuuri on tehtud vaid mõned nädalad. Ma ei tea...kuidas saab nii mõelda, et asjad lähevad nii kiirelt? Eks see on igaühe enda asi. Mina selle pea kuu aja jooksul tunnen ennast palju tervemana. Mu lihased töötavad palju paremini, taastumine on kõvasti parem ja mu kõrvetustunne on kordades vähenenud. Ma tõesti ei tea, kas see on nüüd mingisugune hea periood lihtsalt või asjad lähevadki paremaks. Tean ainult, et tugev tahe võib vahel aidata rohkem kui miski muu. Tuleb olla nagu klappidega hobune, kes kõrvale ei näe ja lihstalt oma rada ajada. Kui vaja, siis olen palunud restoranides ka kõik asjad välja jätta, mida süüa ei tohi. Kokad on väga vastutulelikud ja teevad mulle hoopis veinikastmeid jahukastme asemel. Lisaks küsin alati üle, kas mingi toit sisaldab midagi keelatud ka minu jaoks, sest üldjuhul seda pole menüüs kirjas...

Kuna ma toitun kohati ka risttalumatuse järgi: näiteks kui nisu on keelatud toiduaine, siis minu jaoks on out ka kaer, mais, hirss, oder, spelta, suhkruroog, riis ja sidrunhein. Siiski leiab nimekirjast ka rukkise, aga rukkist ma võin süüa ainult naturaalselt kääritatuna, ja riisi võin endiselt süüa, sest see aitab liigeste vahel seda lima ja muud jama välja viia.
Lisainfo leiad SIIT. Kui kerida allapoole, siis on tabelis väga selgelt ära toodud asjad.  Lehelt võib leida ka toiduaineid, mis mingit haigust võimendavad, nii et äkki keegi saab sealt infot juurde oma probleemidega! Enamus asjadel on probleemiks ikkagi piim ja nisu...

Natuke trennist ka! Eelmisel nädalal siis mängisime jubedas koguses disci, sattusime ka Pärnu. Tore oli see, et 17. korvi juures olid mingid hipsterid end ära majutanud ja suvakalt grillisisid seal. Kohati oli tunne nagu oleksin keset tantrafestivali sisse sadanud. Läksime sujuvalt edasi, sest kellelegi kettava vastu pead pole just kõige targem tegu anda :)
Muidugi soetasime ka oma korvi! Sest Norras meil pole disci ala kuskil ja mööda põldu loopida on parem kui üldse mitte mängida! Tegelikult on kõrval linnas mõned korvid olemas, aga nad on jube järve ääres, et odavam on omale korv paigutada ohutumasse kohta kui neid kettaid järve loopida :D Kokku mängisime lausa 6.77 km ja umbes 2,5h.



 Lisaks jooksin laupäeval Pärnus üle 9 kilomeetri ja selle sees teginm 3x1000 meetrit umbes 4:10 tempoga. Pühapäeval tegin pika jooksu Saaremaa metsades. Überlahe!!!



Nagu näha, siis ei liigu ma siin midagi isegi 5:30 tempos, vaid ikka üritan oma uue pulsiga harjuda. Mis muidugi juba paraneb ja tegelikult jooksin sirgel juba seal 130ga vahepeal (eelmine taastav tsoon). Tuleb ikka sundida end vahepeal loivama ka. Viimased 3 km on joostud jälle tõusvas tempos nagu eelmisel pühapäevalgi (kirjutasin eelmises postituses sellest). Seekord jooksingi ainult 18 kilomeetrit ja 15.-18. olid kiiremad, vahepeal on lausa 7 minutiga uimatud (kerge tõus). Ikka tuleb enda jaoks treenida ja kuulata, mida koormustestil räägitakse. Tibusid loetakse rajal ja mina loen ka enda jaoks neid.

Nii, et nüüd olen Saadjärvel ka kirjas! Ilmselt tuleb üks tempojooksu variant rohkem, aga äkki kui jalg kerge, siis üritan kiiremini :) Ilm igatahes paistab helge sel korral, sest ilmateade lubab ainult 22 kraadi ringis (eelmine aasta vist 33-34..).

Hakkame mehea siin rapsima nüüd varsti, et medalhängerit omale luua. Kõik vajalikud asjad soetatud ja lisaks ka üks tellitud hanger. Idee andis Kätu, sest ta postitas mingist medalihoidjast pildi ja kuna mu karikad ja medalid on hunnikus, siis tegin selle lükke ära :D Kui valmis on, siis kindlasti näitan pilti!

Saadjärveni!

Kolmapäev, 15. juuli 2015

Nädal täis pingeid!

Nagu peakirigi ütleb, siis sai terve nädal küüsi otsast näritud.
Seda mitmel põhjusel: nädalasse mahtus nii uuesti kooli minemise teade, nõelravisse minek ja analüüside vastuste saamine. See viimane pani mu organismile sellise põntsu, et tundsin kuidas vererõhk on igapäevaselt kõrge. Ja mis selle siis põhjustas? Ei tahtnud sellest alguses rääkida, sest see tundus liiga imelik, aga oh well.. okei siis.

Kui käisin infektsionistil, siis borrelioosi ja vöötohatise kohta ütles ta nagunii, et laste saamist see ei mõjuta (sellest natuke allpool), aga teda pani muretsema asjaolu, et nii noorel inimesel on see vöötohatis olnud. Tuletan meelde, et vöötohatise sain 2010 ja perearst diagnoosis mingi allergia mul, nii et mul polnud õrna aimugi, et see oli vöötohatis. Enda arvates põdesin seda, aga arst peaks ju targem olema :) Rohkem pole mul seda kordunud, aga seearsti ikka ei rahustanud, vaid küsis esimese asjana, et kas ma tarvitan mingisuguseid immuunsust pärssivaid ravimeid ja kui mu vastus oli "EI", siis järgmiseks pakkus ta tuimalt, et ta arvab, et mul on HIV, sest muud põhjust vöötohase väljalöömiseks nagu polegi... Mida ma siis tundsin? Ütleme nii, et kergelt öeldes ei olnud isegi mitte šokis, vaid mõtlesin, et okei, kust ma selle hivi sain eksole.. Teiseks mõtlesin, et vöötohatise kohta pole öeldud kunagi, et see kindlasti peaks HIViga kaasnema 100%, sest ikkagi enamus ohatisi põhjustab stress, mis siis nõrgestab immuunsüsteemi ja teiseks ka otsene päikesekiirgus pidi selline olema, mis laseb avalduda. Nii ma siis seda testi läksingi andma ja sõitisn nagu mullis koju. Terve kuradi nädala pidin praadima! Ette rutates ütlen kohe, et vastus oli õnneks negatiivne, aga see pettumus mis aresti usust tuli: "ma nii arvasin, et Teil on hiv, aga see analüüs oli täiesti negatiivne" :D. Mis mõttes nagu.. Lisaks sain ma ka loengu! Et kui ta hakkas küsima, et ei tea millest teil see kõrvtustunne on, siis ütlesin, et äkki borrelioosist? Siis arst ägestus ja ütles, et "sellist asja ei tekita borrelioos, kas teie ka käite foorumites ja googeldate või? Mina olen arst siin!!". Aga miks ma siis üldse pakkusin borrelioos? Sest ühel tuttaval ka kõrvetab ja vot temal tekkis borrest see... Täiesti ajuvaba on see arstiteema!

Lisaks läksin ma päev varem nõelravisse ja rääkisin talle ka lõpuks ära, et millega ikkagi mind nüüd diagnoositi. Imestus oli suur esiteks, et perearst nii mööda pani selle vöödiga ja teiseks seletas ta borrelioosi teistoodi üldse lahti kui lääne meditsiin seda teeb. Kokkuvõttes on ikkagi nii, et meile jäävad need antikehad ringlema organismi, mis näitavad, et oleme läbipõdenud selle. Mida suurem number on, seda tugevamini põetud on (minul õnneks ainult kergelt üle). Lisaks sai ta lõpuks ka aru, et miks mul neid sidekoeprobleeme nii palju on olnud ja maks viimased korrad nii uimane on. Borrelioos imbub meie närvirakkudesse ja eraldab sealt toksiine ja seega mürgitab meid vaikselt edasi (isegi läbipõdenuna), seeläbi tunneme erinevaid valusid ja need ongi need nn tüsistused. Maks peab koguaeg nende toksiinidega tegelema ja kuna maks ning sapp on vastutavad sidekoe eest, siis ilmselgelt ei suuda nad seda 100%-liselt teha ja tekib defitsiit. Lääne meditsiin ei suuda neid ringlevadi toksiine tuvastada ja nii põhimõtteliselt ütlevad arstid, et kas kujutate ette või borrelioos ei tekita selliseid sümptomeid.
Lugesin hiljuti mingit USA artiklit, kus kirjutas, et kui palju diagnoositakse valesti just selle borre pärast., Küll arvatakse et on lihasreuma nagu mul arvati, isegi hulgiskleroosi...ja nimekiri on lõputu, leidisin seal vist 100 diagnoosi, mis oli valesti pandud ja kellelgi ei kontrollitud kas on borrelioos või mitte.

Igatahes sain ka selle võtta targemaks, et borrelioos on aktiivses faasis väga nakkav, aga kuna puugid on piirkonniti erinevad, siis täpselt ei tea keegi, et millised puugid siis lõpuks inimeselt-inimesele nakkuvad. Isegi samast klaasist juues või koera lakkumine võib seda edasi kanda. Ja lapsesaamine on praegu suht välistatud, sest need samad "tuvastamata toksiinid" ju ringlevad kehas ja pidid suure tõenäosusega ka läbi platsenta jne imbuma, nii et lapsed sünnivad juba mingite häiretega jne. Milleks riskida? Siiski on heakskiit antud igasuguste ainetega proovimiseks, et nendest toksiinidest lahti saada. Lisaks sain teada, et ka inimene ise on võimeline aja jooksul neid toksiine läbi töötama ja on võimalik lahti saada sellest, kuid väike abi ei tee paha. Küsisin muidugi ka alkoholi tarbimise kohta, sest olen kartnud seda juua, kuid veini lubati tarbida isegi kuni ühik päevas. Kerge alkohol pidi siis minusugusel maksa ergutama ja sundima rohkem töötama, seeläbi suudab ta neid mürke ka rohkem välja viia.

Ühe huvitava asja sain veel teada: kookosõliga suu loputamine 15 min päevas (järjest nädal aega) puhastab suu kaariesest, vähendab keelel olevat kattu ja on hea ka igemeprobleemidega, sest kookosõli on antibakteriaalne. Minul igatahes toimib ja keel hakkab puhtamaks saama. Keel muidugi näitab meie soolteseisundit ka... Tuleb välja, et toitumine aitab meeletult, sest nüüd on ülevalt sooled juba puhtaks "pestud" ja jäänud on ainult alumine osa. Kaalult on kadunud kiirelt 5 kilo, aga minusuguse kohta on see üüratu number. Veelkord näitab see, et toitumine on ülioluline! Ja kuigi mu eesmärk pole kaalu kaotada, siis tunnen ma end kergemana 100x paremini :) Joosta on kindlasti supertunne!

Kokkuvõttes see, et see arst viis mu endast nii välja oma hiv teemaga, et keha oli jõudnud elustressi minna :D

Panen siia ühe pildi ka. Norrast toodi mulle minu lemmik kookospiima, kuna Eestis pole ma nii head leidnud. Lisaks on mu menüüs täiesti pärmi- ja suhkruvaba rukkileib :)


Pühapäeval käisin tegin oma pika jooksu ka! Nii pikka otsa pole ma väga kaua saanud joosta ja see oli imeline! 15.-18. km pidin tegema tõusvas tempos tempojooksu (5:09; 4:53; 4:27). Õnneks siiski pulss jäi intensiivsesse aeroobsesse, kuigi natuke on ikka keerulisem joosta oma 10 lööki madalamate pulssidega.. Vajan harjumist, aga protsess tundub kiire olevat. Kõik tõusud jooksin ja kes Otepääd teab, siis teab ka seda, et siin neid tõuse on!






Reede, 10. juuli 2015

Toormahladest.

Tahtsin toormahladest kirjutada, sest miski pole siin ilmas parim kui see, et saad ise mahla pressida. Siis võid kindel olla mida sa sinna sisse paned ja omatehtud mahl ei säili kunagi niikaua kui "100% naturaalne pakimahl". Muidugi kuuluvad mu hommikusse smuutid, kuhu panen sisse enamasti banaanid, maasikad, mustikad, kiivid, vaarikad ja palju muud head kasulikku. Vahel blenderdan koos kookospiimaga :)

Kuna olen otsinud ja lugenud siin enda seisundi tõttu igasugustest mahladest, siis leidsin veel sellised huvitavad mahlad, mis võiks inimestele abiks olla mõndade probleemidega. Pohmell otseselt pole küll terviserike, kuid noh ...eks abiks ikka :)

Akne:
1) porgand + spinat
2) arbuus + punapeet
Mõlemad mahlakombinatsioonid sisaldavad palju beetakarotiini, mis on akne kontrolli all hoidmisel väga oluline toitaine. Spinat on suurepärane verepuhastaja ning aitab kaasa ka vereloomel.

Pohmell:
punapeet + seller + spinat
See on tõeline puhastusmahl, millele pead lisaks jooma palju vett, et kõik kahjulikud ained oma kehast välja saada. Punapeet aitab organismi puhastada ning eriti hea on see maksale, sest vabastab selle alkoholimürkidest. Seller rahustab kesknärvisüsteemi kaltsiumi ja magneesiumiga. Spinat on hea vereringele ja ajule.

Halb hingeõhk:
õun + apelsin + spinat
See mahl sisaldab palju A-, B- ja C-vitamiini ning paneb maksa normaalselt tööle. Spinatiga ei maksa algul liialdada, kuna selle maitsega harjumine võtab aega. Suurenda spinatidoosi aja möödudes.

Põiepõletik:
jõhvikas + mustikas
Seda tasuks juua esimese asjana hommikul, pool tundi enne söögikorda. Joo iga päev, kuni haigus on järele andnud. Põiepõletiku ajal tasuks vältida magusaid jooke.

Peavalu/migreen:
seller + spinat + porgand
Seller rahustab kesknärvisüsteemi ja spinat puhastab verd, olles seega eriti kasulik ajule. Maitse jaoks tuleks lisada porgand, mis sisaldab samuti palju väga olulisi toitaineid. Algaja mahlataja võiks spinatit esialgu vähem panna, sest selle maitsega tuleb harjuda.

Rasedus:
spinat + spargel + tomat + porgand
Rasedad saavad värsketest mahladest palju kasu ning mahlavariatsioone on väga palju. See konkreetne kombinatsioon on rasedatele eriti kasulik, sest sisaldab palju antioksüdante. Spargel sisaldab aineid, mis on tähtsad loote arengu seisukohal. Tomat lisab joogile kaltsiumit.

Kaalulangus:
vaarikad + maasikad + apelsinid + õunad
Vaarikad ja maasikad on tõelised kaalulangetamismarjad. Need on imemaitsvad ja on pungil headest ainetest. Kaalualandajal on oluline tarbida palju tsitruselistes leiduvat C-vitamiini.

Väljalangevad juuksed:
porgand + spargel + kurk + kapsas + spinat
Porgandis leiduv karotiin aitab juuste väljalangemist ennetada. Spargel, kurk, kapsas ja spinat sisaldavad palju väävlit, mis on tähtis juustele ja küüntele.

Lisaks on tehtud päris kõva uuring porgandi, peedi ja õunamahlast, mis peaks olema ülim superjuice meie organismile. Võitleb nii vähirakkudega kui ka boostib immuunsüsteemi. Lähemalt saab lugeda sellest SIIT . Lisaks üks jutt veel Maakodu rubriigist. Soovitan soojalt seda lugemist :)

Täna ma jõin mingit ilgelt möga segu, kus oli lisaks kõigele muule sellerit ja spinatit. See seller on lihstalt jube, aga väga kasulik, kuna temas leidub B-grupi vitamiine ja suurendab nii vaimset kui ka füüsilist töövõimet. Sellerit kasutatakse ka närvisüsteemi tugevdajana. Mineraalainetest on selleris kõik olulisemad soolad: kaalium, kaltsium, magneesium ja fosfor.
Seevastu jälle porgandi- ja õunamahl on nii hea, et võiksin seda hommikust õhtuni juua. Teine mahl, mis tervise toob on peedi-, porgandi- ja greibi kooslus. Peet on hea vahend vererõhu alandamiseks ja sobib niisama ka südame- ja veresoonkonna probleemide puhul. Greip seevastu aga aitab oma mõruda olemise tõttu maksa puhastada ja seda tobedat seent kehast välja ajada. Ehk siis lisaks teepuuõlidele või muudele vahenditele võiks juua ka greibimahla, kellel selle pärmseenega probleeme on.

Kartulimahl on ülihea põletikualandaja. Mu emal on kätes artriit ja ta jõi mitu nädalat kartulimahla ja käed polnud enam nii valulikud ega liigesed punased. Paljudel katkeb kannatus ilmselt juba paari päevaga, et tahavad tulemust KOHE näha. Ei, loodus jahvatab aeglasemalt...Tulemusi võib hakata nägema umbes mõne nädala pärast ja veel hiljem. Ei kõla just motiveerivalt? 

Mind motiveeribki hetkel ainult see, et olen nüüd üsna palju uurinud puukborrelioosi ehk Lyme tõve kohta, lisaks ka vöötohatise kohta. Hetkel on see borrelioos rohkem mul hinges..tegelen sellega natuke pingsamalt. Olen uurinud variante ja töötan nende kallal. Ilmselt kui mõni arst satub lugema, siis tervitused Talle, sest ta ei kiida kunagi heaks alternatiive, vaid raiub, et nagunii on need asjad elulõpuni (loe: anna alla). Aga söögu mind või Susi, sest juba tean inimesi, kes pika kannatuse peale on sellest lahti saanud või elavad täisväärtuslikku elu ja on oma tüsistused kaotanud. Aega võib see võtta siiski aastaid, paljudel juhtudel on numbriks 2 aastat. Ma ei tea miks just 2, aga võib-olla selle aja peale on juba osa rakke meie kehas uuenenud ja sümptomid kaovad. Muidugi pole head ka ilma halvata, sest kõikidel asjadel on kõrvalmõjud. Ka looduslikel antibiootikumidel. Küll ajavad nad iiveldama ja tekitavad paistetust, lisaks juurde igasuguseid muid asju. Tuleb aint ära kannatada, sest muidu ma kannatan terve elu.

Mul hakkab vist mingi detox tekkima selle dieediga, sest söön ikka neid asju mida olen ennegi söönud, aga näiteks lähen ma täpiliseks. Ma ei nimetaks seda akneks otseselt, sest nii hull ka asi pole, aga üle keha on sellised imelikud punnid. Üldiselt peaks see nii olema siis, kui keha hakkab mürkainetest vabanema, sest naha kaudu nad ju väljuvad. Paistetust mul veel olnud pole ja väga hulle asju ka mitte (kerge peavalu), aga need pidid siis tekkima kui parasiidid möllama hakkavad. Et kui võtad bakterite ja selliste asjade vastu midagi, siis alguses läheb hullemaks ja siis alles paremaks, sest nad pidid kümne küünega rakkudest kinni hoidma ja hambaid näitama..

Vot nii...joon oma mahlasid edasi ja kui keegi arvab, et ma siin ainult "juicing'ut" teen, siis täna tegin hoopis peaaegu, et risotot (polnud risoto riisi). Mis ma siis sisse kõike head ja paremat panin?
Lillkapsas, sibul, paprika, riivisin porgandit (keetsin koos riisi ja lillkapsaga), hakkliha (siga), seened, kookospiim..sisse igale poole peterselli ja lõpuks peale ka! Näljas ma nüüd siin pole küll mitu päeva :D

Imehea..

Värskete mahlade infot on kasutatud siit

Kolmapäev, 8. juuli 2015

Mida näitas koormustest?

Jõudis kätte kauaoodatud koormustest, tundsin kuidas vererõhk on laes, sest ootan veel paari asja siin elus, mis nädala jooksul peaks saama lahendatud.

Muidugi mõõdeti rõhku ja ülemine oli 149!!!! Alumine normis..arst ilmselt teab, et 5 minuti pärast tuleb uuesti mõõta, sest siis oli 120/90 :))) Arvas, et sain valge kitli sündroomist üle ja rahunesin maha.
Aga mis siis täna välja tuli? Kaal on päris kobedasti langenud, sest ma olen 176 cm pikk ja täna näitas kaal juba 61,6 kg (5 nädalat tagasi olin 4 kg raskem.. ja eelmisel aastal koormustestil 63,5) Rasvaprotsent on endiselt 22% nagu iga kord. Nii, et ei lange ma ei üles ega alla. Sportlaste tabeli järgi olen ma viimases normi piires, kuid harrastajana on see number väga okei! Numbrite järgi olen jooksudeks ideaalses vormis

Ka kopsumaht on taas tõusnud, sest paar aastat tagasi oli mul mükobakter ja sellised asjad siis langes see kohutavalt, aga Norra õhk on positiivselt mõjunud ja nüüd on see näit jälle 4,60 liitri peal, mis on 108%. Eelmisel aastal oli see näit 4,33 liitrit.
Veri on mul viimase poole aastaga kõvasti kosunud ja verest ei leia üldse mingein halbu asju, seda enam, et aastaid madalal olnud hemoglobiin on tõusnud lausa 136 peale, mis on juba hea hemoglobiini teises osas (norm 118-150). Minu jaoks on see suur areng, sest ma nüüd ei teagi miks mu veri aastaid nii halb oli... Arvatavasti mitu aastat väärravi tegi ka oma töö...

Mis on aga ülisuur hüpe on VO2max, mis eelmine aasta oli 51,6, siis see aasta on see lausa 56,8! Suusatajatel pidi olema 60. Eesmärk olemas...
Kes veel ei tea, mis on VO2max, siis see on hapniku suurim kogus, mida organism suudan intensiivse pingutuse ajal tarbida. Mina oma poolkõvade kopsudega olen taas õigel teel ja trennis hingamine on ülitähtis! Sest ka viimane kord kästi mul nüüd terve aasta kontrollida oma hingamist. Tundub, et toimis!

Mis oli seekord veel teisiti? Kui eelmine aasta oli mu anaeroobne lävi 12/km tunnis, siis seekord tuli välja, et olen jälle paremaks saanud ja lävi on 14 km/h ehk alles 4:16min/km lähen anaeroobsesse. Laktaadid olid ka korras, 10 km/h oli see 1,5 ja 12 km peal 2, aga seal 14 km peal läks laktaat üles ja jõudsin veel 15 km/h joosta ühe minuti. Märkuseks et kõiki kiiruseid joosti 2 minutit, alustati nii et 6, 8, 10, 11, 12, 13, 14, 15 km/h. Järgmise aasta eesmärgiks pandi, et suudaksin 16ni välja venitada. Teen ikka edasi nii nagu jaksan ja niipalju kui olemine lubab :)
Taastumine ka korras, nii et võib siin hagu anda küll.

Väike muudatus tuli pulsitsoonidesse siiski. Kuna mu aeroobne võimekus on paranenud, siis pean trenne nüüd tegema natuke madalama pulsiga, et saavutada seda maksimumefekti. Kõik tsoonid on toodud 10 lööki allapoole, et ikka areng parim oleks. Muidugi on vahe suht minimaalne! 2 aastat tagasi oli mu anaeroobne lävi 128!!!! (praegu 176). Ei tee nalja, sest vastupidavust tegin 114-139 pulsiga enam vähem. Süüdistan jälle mingeid valesid rohte. Hiljem nad just sellepärast mul ära võetigi..
Maksimum pulss on mõlemal korral olnud 186, võistlustel on see 194. Lindil on see minu jaoks ulme, sest eest on mask, juhtmed ja keegi samal ajal hoiab kätt kinni, et laktaati võtta..

Panen siia oma tsoonid
2014:

 2015:


Nüüd tuleb selle järgi vaid hakata tegema, sest nagunii peab olema rohelises tsoonis 80-90% trennidest. Korra nädalas või kahe nädala jooksul teen intensiivses aeroobses kas tempotrenne või fartleki. Mõnikord sekka ka mäkkejookse :)
Seekord pean ühe rattakorra ära võtma ja jätma selle 1 korrale nädalas ning asendama selle ka nädala sees pika jooksuga ehk kuni 90 min jooksuga. Nädala lõpus pean jooksma kas kuni 120 min või tegema pika 150min rattasõidu. Kuna SEB poolmaratonini on tegelikult veel LAUSA 2 kuud aega, siis on aega veel uue plaani järgi teha. Sellepärst see sellel aastal ka nii hilja peale jäi... 21,1 km tempo peaks jääma sinna 4:30 juurde. Hetkel tundub suht keeruline see variant, aga never say never. Olen näinud koormustestide positiivsed efekte koguaeg enda peal ja ilmselt ma ilma nendeta jookseks ikka veel 8 min/km edasi :D Ühe kuu nüüd võtan veel Wellwoman Sporti ja Panangini, et süda ikka supleks rõõmust kaaliumis ja magneesiumis. Kindlasti mitte neid võtta kui otsest vajadust pole. Minu süda vajab lihtsalt neid oma liigse adrenaliini pärast rohkem :)

Lõpetuseks tahan öelda, et palun kallid inimesed! Kes vähegi võistleb või tahab läbida mingi distantsi, siis palun minge testi tegema! Kasvõi seda kõige lihtsamat. Pole midagi paremat kui trenni teha teadmises, et süda on korras ja kõik funktsioneerib nii nagu peab... 

Lõppu pilt ka, et kui RASKE oli see Pühajärve ikka..jumal jumal.. Selle järgi oleks võinud arvata, et mu aeroobne sai esimese 200 meetriga läbi :D
Foto: Margus Lill
 

Teisipäev, 7. juuli 2015

Mis mul siis kokkuvõttes viga on?

Täna sai käidud erialaarstil, õigemini infektsionistil.

Aga kui alustada päris algusest, siis kuskil 5 aastat tagasi tekkisid mulle imelikud villid seljale, mis levisid üle kõhu. Mõni targem kindlasti teab, et see on vöötohatis, aga mu endine perearst ütles, et see on allergiline reaktsioon millelegi ja nii ta sinna paika jäigi. Kõik aga hakkas sealt allamäge minema. Vöötohatis teadupärast tekib suurema stressi korral või immuunsüsteemi puudulikkuse tõttu, lisaks ka muud nipet-näpet kõrvale. Sellest sai täielik ahel, sest stress = vöötohatis = stress jne. Pigem jäi mind kummitama kummaline lihasvalu, mis hiljem läks üle kõrvetavaks valuks. Ometi ei olnud mul üldse enam ville, mis muidu peaks tekkima. Ma olen siiani väga pahane arsti peale, et tal isegi ei tulnud mõttesse mind vöötohatise suhtes testida?!!! Kuidas saab perearstiks nii, et sa ei tea milline näeb välja vöötohatis..? Ma veel ekstra pöörasin tähelepanu, et kas mul võib olla see vöötohatis? Vastus oli ikka ei, et see pole selle moodi. Nüüd tuli välja, et muidu kui näit peaks OK olema seal kuskil 175 juures vist, siis mul on seal 2500 juures. Tänan Sind kallis ENDINE perearst, et lasid mul piinelda kõik need aastad. Õnneks perearsti vahetus talvel pani asjad liikuma ja nüüd paar nädalat tagasi antud analüüs selle vöötohatise paljastaski. Lisaks näitas analüüs, et üle käis minust ka borrelioos... Ma ei teagi kas ma pean veel midagi ütlema..? Mul tekkis see lollakas punane ring kohe kui Norrast saabusin, aga Norra meie piirkonnas teatavasti puuke pole. Ma ei tea kas siis lihtsalt keegi nakatas mind läbi une või midagi.. Sest ringid peaks tekkima nii 3-32 päeva jooksul nakatumisest.

Ja mida ütles täna infektsionist? Antikehad jäävad ELU LÕPUNI. Need tagajärjed ja tüsistused on ka ELU LÕPUNI. Viimased 2 aastat olen elanud teadmatuses ja kuna vana perearst muudkui korrutas, et söö rahusteid, sest oled stressis ja peas on ikkagi kõik kinni, siis nüüd ma suudan nende asjadega paremini toime tulla, sest tean, et asi pole minu peas. Organismis on valesti midagi ja ma pole psühho eksole. Kahju, et see kõik pidi niikaua aega võtma. Puukborrelioosiga on mul see imelik, et organismi immuunsüsteem on viimased 2 aastat nii tugev olnud, et seda aktiivsed faasi mul pole olnud. Ma oleks nagu otse saanud igG markeri omale ehk läbipõetud faasi :D Selle igG põhjal muidugi pole teada kaua see asi olnud on. Mitmed aastad tagasi tehti niisama puugianalüüse, aga kas seal just seda läbipõetud faasi ka vaadati, selles ma kindel ei ole. Kahjuks meie perearstid on paljud sellise suhtumisega, et miks teha neid igG markereid kui selle vastu enam midagi teha ei saa. No tõesti, aga ma tahaks ju teadlik olla, et midagi sellist on minust üle käinud..

Olen tänulik oma kehale, kes kõik selle on vastu pidanud ja ilma nõelravi ja dieedita oleks ma ilmselt hullumajas, sest vahel ei kannata neid asju ära. Loodus aitab meid rohkemgi kui arstid ja seetõttu olen ma tagasi täiesti eridieedil, kus on NULL suhkurt, pärmi, jahu (ainult rukkileib ilma pärmi ja suhkruta) ja piimatooteid, sest need on kõik minu jaoks bakterite kasvulava. Kõrvale võtan sipelgapuu koort, mis on looduslikult kõige tugevam antibiootikum. Puhastan oma organismi nüüd mitmeid kuid järjest, joon pressitud mahlasid jne. Rakud pidid meil uuenema iga 3 aasta tagant, nii et ma arvan, et on viimane aeg hakata selle organismi suurpuhastusega tööle. Kuna ma olen enne ka periooditi oma toitumist väga rangelt nõelraviarsti soovituste kohaselt teinud, siis tean, et minul see töötab...ainult et püsivust peab olema. See tähendabki seda, et ei ole ühtegi kommi siin, ei mingi ühte saia, sest see rikub kogu asja ära.. Mind over body ma ütlen.

Homme ootab mind ees koormustest, sest need vöötohatised ja borrelioosid lihtsalt on oma jälje jätnud ja koormustest peaks nüüd jälle iga-aasta kohaselt näitama, kas kõik on muidu ka korras. Trenni ma ei jäta kunagi, aga olen viimased aastad õppinud asju pikalt mitte etteplaneerima, vaid teen siis kui saan ja niipalju kui saan :) Ka infektsionist ütles, et tuleb elada nii nagu enne ja otseselt enam midagi teha ei saagi.. Ära ka ei sure eksole :)
Lisan siia ühe lingi ka, kus on kirjutatud ainepuuduste sümptomitest. Vöötohatise põdejalt tundub, et on puudu sellised asjad nagu vitamiinid B12, C, A, B, E, tsink. Ravitakse teda lüsiini ja tsinkoksiidi kreemiga.

Lõppu panen ka pildi, mis täna külmkapist vastu vaatas. Käisin turul head ja paremat toomas, kõik on meie enda kodumaine :) ( välja arvatud eksootika :D) Liha söön ka endiselt ja taimetoitlane ma pole, sest muna ka piilub külmkapist. Aga kuna ma sain omale mahlapressi, siis joon parem värskeid mahlasid siin, sest neist saab tohutult mikroelemente, mida närides ei saa kunagi.



Esmaspäev, 6. juuli 2015

Rakvere Ööjooksu maksumus - ajuvabadus

Ümber Pühajärve jooksult sai kaasa ka ajakirja "Sport", kust vahelt leidsin Eesti Ööjoksu voldiku. Mis mind kõige rohkem hämmastas, oli see, et 10 km distantsi maksumus on 38 eurot!!!!!! Kust tulevad sellised summad ausalt... Seda enam, et ma saaks aru, et tegemist oleks maratoniga, kus peaks meeletult süüa andma ja kõiki miljon korda jootma, aga 10 km? Enamus ei tarbigi vedelikku nii lühikesel jooksul... Isegi soodusperioodil küsitakse 10 km eest 29 eurot...Aga, mida siis sselle 38 (!!!!!!!!!!!!!!!!!!!) euro eest peaks saama:
Esiteks nad võiks üldse luua süsteemi, kus ka natuke õhema rahakotiga inimesed mahuks jooksma ja mõtleksid nende peale rohkem. Võiks ju saada valida, et kas ma ikka tahan seda särki või laevapiletit. Märkuseks niipalju, et ma pole mitte kordagi kasutanud laevapiletit! Kui ma tahan ainult teenindust rajal, medalid ja ajavõttu, siis võiks ka hinnakirja selliseks teha ja kes tahab rohkemat saada, siis peaks ka rohkem välja käima.

Kuid sellega asi ei lõpe, sest kodulehel on neil kirjas:
PANE TÄHELE! Stardikoridori ja Eesti Ööjooksul osalema pääsevad ainult Ööjooks 2015 ametlikus särgis ja numbrit rinnal kandvad osalejad.
Nagu MIS MÕTTES?
Teistel üritustel nagu näiteks ka Tartu Maraton, on pesemine, teenindamine ja kõik muu selline olemas ja tunduvalt väiksemate summade eest. Põhimõttelsielt võin minna suusamaratonile sama raha eest, aga elamus on 10x suurem, sest võistlus kestab kauem ja süüa antakse päris palju rajal. Lisaks asjade transportimine ja kõik selline juurdekuuluv. Minu süda jääb ikka SEB jooksu või Tartu Linnamaratoni ürituse juurde, kus ka hilisel registreerimisel on võimalik veel 25 €ga edukalt hakkama saada.
Korraldajad nagu kus on Teie mõistus? Enamusel on vabatahtlikud raja ääres juua andmas jne ja kui teised saavad hakkama nii, et küsivad 15-25 € ürituse eest (räägin siin kuni 21 km distantsist), siis kuidas Ööjooksu korraldajad sellega hakkama ei saa? See jooks oleks nagu ainult paksu rahakotiga inimestele mõeldud, sest ka transport kohale ju maksab. Tuleb välja, et kohtade arv on piiratud, aga kardan, et see arv ei saa täiski, sest iga aastaga tuleb aina rohkem juurde neid inimesi, kes ütlevad et üritus on liiga kallis või halvasti korraldatud.

Ma parem samal ajal lähen teen ISE kell 21 või 22 ühe jooksu, naudin samamoodi jooksu, ei pea kandma seda kohutavat särki, mis on lausa kohustuslik seal ja olen niisama rõõsa ja õnnelik.

allikas

Laupäev, 4. juuli 2015

Ümber Pühajärve jooks = jubedus kuubis.

Soojad ilmad teevad oma töö. Me kõik teame seda, aga kõige hullem on see, et neid palavaid ilmasid ei ole siin olnud ja see jooks oli seevõrra kohe raskem.

Juba soojendust tehes oli halb maik suus, sest jalad olid rasked ja jube iiveldus oli sees. Ometi tegin eelmised päevad kõik õigesti: sõin õigeid asju niipalju kui ma neid tohin ja jooksin vähendavas mahus jookse kuni tänaseni. Võib-olla on probleem ka selles, et jalg lihtsalt ei taastunud ära Elva jooksust? Eile ja üleeile tundsin kuidas soe ilm kurnab, ometi istusin ka mina neljapäeval mõnuga päikse käes, mis oli vist ilmselgelt viga..

Stardis oli kõik okei ja oli ka korras kuni Murrumetsa tõusuni, aga seal samas tõusul tundsin (1km), kuidas jalg on nagu ehtsast betoonist ja lihtsalt ülimalt raske on edasi liikuda. Edasi oli ainult puhas piin, sest sääremarjad ei tahtnud üldse koostööd teha ja mul oli tunne nagu vajuksin sujuvalt asfaldist läbi. Samal ajal päike küttis väga jõhkralt, ilma mütsita oleks ma vist ennast sinna Sihva risti suretanud. 6 kilomeeter...JEEE saab juua, sest mu pudel ootas mind oma joogiga, selleks ajaks oli mu vasak sääremari alt juba kerges krambis ja vahepeal liikusin puhtalt ainult mõttejõul vist. Kätte jõudis Poslavitsa tõus! Kui muidu on need künkad siin nii kerged kuidagi, siis täna mul oli tunne nagu oleksin terve selle mäe jooksnud norra mägedes. Hapnik oli otsas, mõtlesin endamisi ainult, et pane nüüd jalg jala ette ja varsti tuleb langus ning siis on pikk sirge. Võtsin mäe otsas uuesti juua, sest lihtsalt janu polnud, aga suu oli jube kuiv..

Viimane kilomeeter oli jube pingutus, sest läbi tuli joosta rannast ja sellisel mitte-midagi-ütleval pinnasel. Mingi vene mees küsis veel kuskil 200 m enne lõppu, et sprint? Jõudsin talle ainult pead vehkida, et jumala eest mitte! Siiski pingutasin nii nagu jaksasin ja pärast tuli sama mees tänama, et ikkagi tore oli lõpus koos pingutada :D

Kõikidel oli täna väga raske (kindlasti mõni ütleb nüüd, et elukerge..) ja kõik väärivad seda medalit 150%, sest lihtsalt nii raske oli. See oli üks raskemaid jookse mis mul olnud on. Aeg tuli terve minuti kehvem eelmise aastaga võrreldes, aga otsustasin enne Poslovitsa tõusu juba, et edasi läheb ainult enesetunde najal, sest ma pole pildituks jooksja. Tervis on alati kõige tähtsam ja pole kellegi asi, kas olen seekord mingitel põhjustel kiirem või aeglasem. Ka ise ma ei pettunud üldse, sest sellise olekuga pluss mu seisund (kirjutan järgmisel nädala täpsemalt pärast arsti visiiti) oli see jooks juba eneseületamine!