Translate

Teisipäev, 20. oktoober 2015

Kilisen ja kolisen, lonkan ja mölisen.


 Täpselt nii see siin ongi hetkel, sest eile peale imelist matka siin Norras läks olemine kahtlaseks ja öösel ärkasin valusa kurguga. Pole 2,5 aastat üldseeeee gripis olnud ja nüüd põmaki. Tunnen oma mahladest puudust, sest ega ma kohvrisse seda masinat ju toppima ei hakanud ja eks koju jõudes teen selle kõik tasa. Tundub, et sügiseti läheb kõikide elu nii kiireks, et blogides on selline suurem vaikus... Ei salga, et ka mul on tegemist olnud ja ööpäevas võiks rohkem tunde olla kindlalt kohe kui ettemääratud 24.

Kuna endiselt on selline ei liha ega kala periood, siis oktoobris (täitsa esimesel kohe) alustasin oma jõusaali teemaga. Mitte, et enne oleks vormist väljas olnud, vaid lihtsalt ei taha, et koolis käed otsast tuleks ja discimisel õlad valutama hakkaks. Tundub, et kõik toimib, sest olen vahepeal mingi 3-4 ringi päevas teinud ketastega ja ei mingit valu :)

Jõusaali endlid. Uhkes üksinduses on lausa lust :)
Olen oma disci paarilisega jõudnud ka Annikoru paarispäevakutele. Kahjuks on seal reegel, et 8st kuues peab osalema ja me vist osaleme viies või midagi sellist. Igatahes ühel pühapäeval sain oma esimese holari kätte (hole-in-one) ja pole miskit paremat kui selle eest veel raha ka saada!

 Nii, et kui minul õnnestus 101 € saada, siis mõni nädal ei võta keegi seda holarit välja ja see raha muudkui koguneb ja koguneb, kuni keegi seal mitu sotti välja kaevab...

Sõbrannaga discimas.

Vahepeal olid ka Elva lahtised MV, mille tulemus jättis soovida, aga millegipärast auhindu lendas ikka. Kõige selle nänni sees kaks kõige olulisemat asja:



Igatahes tahan siia jutu vahele kiirelt panna ka pildi oma pastadest ja värkidest. Vasakul riisinuudlid, maisimakaronid ja edasi riisi-maisijahumakaronid. Keskmisi ehk maisimakarone meeldib mulle osta ka spagettidena :) Võtsin hetkel igaks juhuks Norra kaasa need, aga tegelikult juba poes surfates leidsin siit ka. Oleks ju imelik kui poleks..
Kuna olen hetkel lühivisiidil Norras, siis... ma panen pilte, sest kõik teavad juba, et ma muud siin ei tee kui matkan ja teen trenni...või siis olen voodis haige.. (jess!..)

Sky is the limit :)

 Jooksin vahelduseks jälle seda mõnnat rada, kus pool teed läheb üles ja pool alla...
Üles mäkke aeglasemalt ja alla kiiremini (ca 4:40)


Tundub kuidagi "imelik", et siin olles on sammude arv märgatavalt vähenenud. pole ju koera, keda õue jalutama viia ja siin selle discgolfiga halvad lood. Kodus oli asi aga hoopis teine...
Selle suure sammude hulga peale tegin ükspäev veidi erinevama jäätise. Või noh..mis erinev, aga panin seekord vaarikaid ka sisse. Superluks!


Otsisin netist ühte koogiretsepri ka, mida koju jõudes kindlasti katsetama hakkan! Koogis pole gluteeni ega laktoosi ja mis põhiline... SUHKRUTA!! Mida mu süda ikka oskab veel tahta? Kes tahab minust ette jõuda, siis retsept ise asub SIIN.
Kook!!

Lõppu lisan ühe SEB pildi ka veel... Jalg juba tatsuks uut ringi jooksma.. Kui mul nii jubedalt halb ei oleks :D


Laupäev, 3. oktoober 2015

Küsitud küsimus: Kuidas alustada jooksmisega?

See, et mina oma hooajale punkti panin ei tähenda sugugi, et kõik seda tegema peaksid. Täna toimus Tartu Linnamaraton ja ilm oleks selleks ürituseks nagu tellitud! Vaatan, et tuttavad on kenasti lõppu jõudnud ja see ongi oluline!

Ka mina jooksen edasi, aga vähem intensiivsemalt ja olen kuni kevadeni mitmekülgsem. Rohkem jõusaali ja muid tegevusi :)

Igatahes..üks asi mis ma KINDLASTI soovitaks teha üldse enne sportima asumist, on koormustest. Isegi kui te teete seda enda jaoks, siis võiks läbida kasvõi selle kõige odavam testi. Sest kui isegi midagi nihu on, siis see tuvastatakse üsna kiirelt. Sportimiseks PEAB tervis korras olema... Lisaks võimalusel oleks tore kui saaks määrata ka pulsitsoonid, sest nende järgi joosta on kõige alus. Muidugi on selle kohta ka naljad, kes liiga hoolsalt kella vaatavad, aga noh mis siis. Minu pärast vaadake või ei vaata, aga ärge punases palun jookske. Ma pole unistanudki, et see aasta 10 km alla 45 jooksen, aga see juhtus, kusjuures peale 21,1 km läbimist olin suhteliselt lebol režiimil ja ilmselt see toimis. Minu pikad jooksud ei ole kilometraaži ega tempo järgi, vaid jooksen aega ja pulssi. Isegi kui ma pean mäest üles kõndima, siis mul ei ole häbi. Miks peaks? Olen kiirem kui (peaaegu) kunagi varem ja tervis on ka ainult ülesmäge teel :)

Vahemärkusena märgin ära selle, et tahtsin lasta hommikul kohe veresuhkrut mõõta, aga kuna sattusin oma koormustesti ja muid pabereid ära viima päeval ja söögist oli möödas ainult 3,5 h, siis õde siiski tegi mulle selle testi ja minu üllatuseks oli see number väiksem kui muidu hommikul minnes tühja kõhuga. See suhkruvaba elu on kullaauk vist tervisele.

Tagasi jooksu juurde. Ma tahan rääkida väga lühidalt, kuidas mina jooksuni jõudsin. Kuna mul oli 14 aastaselt seljaga väga suur probleem ja raske oli isegi püsti seista, siis peale haiglast välja saamist ja pikka füsioteraapiat hakkasin jalutama rohkem, kuni proovisin joosta. Alustasin isegi nii, et jooksin ainult kilomeetri, siis järgmisel nädala 2,5 km siis iga nädal tõstsin kilometraaži. Ei julgenud selle seljaga midagi erilist korda saata, aga avastasin, et see teeb olukorra isegi paremaks. Kui märtsis olin veel haiglas, siis sama aasta sügisel jooksin 2 poolmaratoni ja ühe ajaga 1h ja 31 minutit. Ei tea kuidas see sündis, sest siis ei olnud mul pulsikella. Küll oli aga isu joosta nii suur, et vahel unustasin ennast 2-3ks tunniks jooksma... Seal samal jooksul tutvusin tookord oma kadunud treeneriga, kes treenis ka Jane Salumäed (Uno Källe). Ma poleks paremat treenerit soovinudki. Tema soovitus oli joosta kuni uue aasta saabumiseni sellised 10 kilomeetriseid ringe ja vahele fartleke. Kes veel ei tea, siis fartlek on jooksumäng, kus joostakse vahelduva eduga natuke kiiremini ja natuke aeglasemalt keskmisest tempost. Trenni põhimõte on sundida organismi ilma peatumata pingutama. Kui keegi seda veel jooksnud ei ole, siis võite seda vahel joosta kasvõi vahelduseks, et jooks liiga rutiinseks ei läheks :)
Näide: 7 km fartlek: jooksed 2 km soojaks tavalises tempos ja siis teed 10x200 meetrit kiiremini ja iga kiirenduse vahele sörgid 200 meetrit. Kiire jooks ei tohiks olla selline täislaksuga jooksmine, vaid kiirem kui tavaline jooks veidi. Ehk kui muidu jooksed 7 min km, siis kiirenduse võiks teha 6 min km tempos ja sörgi vahele 8 min tempos. Kui need kümme korda on läbi tehtud, siis ongi juba 6 km täis ja jääb ainult üle viimane kilomeeter koju joosta.

Palusin Roman Fostilt kommentaari, et kuidas siis peaks ikkagi alustama (kehtib hetkel 21,1 km soovijale):
Tsiteerin: "Kui soovitakse joosta aasta pärast joosta poolmaratoni, siis ma soovitaks kuni aprilli kuuni hoida treeningud vahelduvad st ,mitte ainult jooksmine, et jooksulihased mitte üle koormata..neli trenni võiks ikka nädalas olla..nt teisipäev ÜKE (üldkehaline ettevalmstus) treening siseruumides, kolmapäev ujumine, neljapäev puhkus, reedel 40-80min (nädalast nädalasse tõsta 5min haaval: 40-45-50-45-50-55-50-55-60-55-60-65), sinna sisse teha iga 10min tagant 1min kiirem jooks poolmaratoni plaanitavas tempos, ülejäänud jooks ca 40-60sek aeglasem. Pühapäev võiks olla pikem aeroobne samuti võiks koormusi doseerida, aga 10min haaval alustaks 60min pealt. Tempo peaks olema ca 60sek aeglasem planeeritavast poolmaratoni tempost v aeroobse pulsiga (harju keskm 140). Esmaspäeval puhkus, laupäev samuti või siis jalgratas, ujumine, suusatamine või muu spordiala. Kevade poole lülitaks sisse nädalalõppudel juba tempojookse poolmaratoni rütmis (10km võistlused sobivad samuti) või fartlek kord nädalas, ujumise jätaks ära ja selle asemel taastav jooks 40-60min."

Tahan öelda, et teismelisena on eriti oluline mitte keskenduda ainult jooksmisele või üldse ühele asjale, sest kasvav organism vajab mitmekesist trenni, seeläbi kasvab inimese võimekus. Kuna ma olen alati väga mitmekülgne sportija olnud, siis talvel armastan suusatamaist, lauatamist..vahel eksin ka spinninguratta selga ja kasvatan mahtu hoopis niipidi. Norras ma teen pikki matkasid, kus ma ei jookse, vaid tõesti ainult matkan mägedes. Päss on parim kambasell ja nii saame me kahekesi koos vormi! Suvel sõidan jalgade säästmiseks maanteerattaga ja käin discimas. 
Kunagi mul tekkis ka küsimus, et palju on siis palju ja minu imestuseks spordiarst vastas nii: Aeroobses tsoonis võib niipalju teha kui jaksad! Mul kukkus natuke karp lahti, sest ma olen üks väsimatu hing ja põhimõtteliselt võin ma tundide kaupa ainult joosta ja muid asju teha... Vahel kui kellelgi tekib probleeme pidama saamisega seal trennis, siis jälgige pulssi. Kui see ikka mingi aeg hoolimata tempo hoidmisest hakkab üles kerima, siis on see märk organismi väsimisest. Minul üldjuhul väsib enne jalg kui võhm ja seega ma olen endale kava üsna rangelt ette teinud. Nooruses sain omad vitsad kätte ja nüüd 10 aastat hiljem olen sellest õppinud ja mulle sobib selline rangelt kavas kinni elamine (okei kui ikka ei jaksa midagi teha, siis puhkan, aga kehtis see selle kestvuse kohta..). 

Ükskõik siis mis ala keegi harrastab, siis palun tehke kerelihaseid ka. Mitte ainult kerelihaseid, vaid kereSÜVAlihaseid. Lööge kasvõi Youtube sisse "core stability exercise" ja saate mingi miljon videot. 
Paljudel hakkab pistma ja nad ei tea miks. Vahel on jah süüdi ka liiga kiire tempo või võistlustel liiga kiire algus, aga enamasti on see tingitud meie liiga nõrkadest kerelihastest. Mina hakkasin alles sellele rõhuma siin paar aastat tagasi ja siis kadus see probleem ära ka. Nüüd kui keset võistlust surema hakkan, siis tean, et olen ahminud kas liiga suure suutäie vett või tegin alguses liiga hullu tempo ette.

Ma ausalt ei oska rohkem lahti kirjutada. kui kellelgi tekkis veel küsimusi, siis palun pange need teele, sest äkki mulle tundub midagi liiga loogiline ja keegi loeb seda ja ei saa osadest asjadest midagi aru. Võit on juba see kui jaksate 3-4 x nädalas käia ja sörkida 5 km korraga. Kui ei jaksa, siis minge tehke jooksumatkasid (jooks 5 min/kõnd 5min või kuidas soovid). Matka võib teha lausa kauem ehk näiteks algaja võib rahulikult 1-1,5h loksuda nii, sest püsitakse aeroobses tsoonis ja endale liiga teha on pea võimatu. Ma rõhutan, et ma pole jooksuekspert siin ja kui abi vaja, siis aitan meeleldi millegagi, aga koormustestil tehakse ots lahti ja edasi on palju kergem. 

Ma soovitaks ikka end kokku võtta ja mingi neli kuud enne võiks hakata natuke kiiremaid liigutusi ka tegema trennides. Kasvõi korra nädalas... 21,1 km on selline viimase piiri distants, kus tegelikust joostakse see ära ka põhimõtteliselt silmad kinni. Jah, ta on jube vaevarikas kui minna täiesti treenimata, aga joostakse ära. Nii, et pange omale eesmärk, kus tahate osaleda ja aeg hakkas tiksuma :)





Neljapäev, 1. oktoober 2015

September = rekordite kuu

Märkamatult on saabunud oktoober ja osadelt puudelt on lehed täitsa maha langenud. Kui muidu sügis tekitas kunagi stressi, siis nüüd on see täitsa tore aeg. Muidugi nooremana meenub sügisega kohe kool ja seega mul ka see aasta uuesti, aga ei morjenda üldse :)

Milline oli aga september? Numbrite poolest üsna selline nii ja naa. Ei jooksnud üldse palju, küll aga jõudsin kõrvale discida ja ikkagi jalutada ka üsna palju. Küll aga oli ääretult suur rekordite kuu. Kuna SEB 21,1 km jooksul mul kell pani alguses villast ja näitas 44:59 10 km vahepunktil, siis tegelikkuses oli see vale, kuna 10,5 km peal olin ma juba 46min ja kopikad peale. Kerge rehkendus ütleb, et pidin jooksma vähemalt 44:30 kanti. See ei andnud mulle rahu ja vot eile ma lihtsalt võtsin end kokku ja otsustasin, et panen oma tossudega leekima ja löön kõik reksid suht üle. Ei pannud palju mööda... kusjuures ei puhanud eelmine päev, vaid jooksin ikkagi 10,4 km ja peale tõmbasin hantleid...

Lõpetades 10.02 km peal nägin numbreid 43:40, aga 10 km sain kätte 43:32 peal!!! Olin arvestanud umbes nii, et pean pingutama keskmiselt 4:20 ümber, et tuleks alla 44. Kusjuures püstitatud sai ka 5 km rekord ja palju muudki. Kokkuvõtvad numbrid siin!!


Lõpetasin kogu jooksu 175 keskmise pulsiga ja ei midagi hullu. Minnes oli tuul vastu ja olin kerge tõusunurga all, tagasiminek ei olnud üldse lihtne, sest see püsiv vastutuul oli oma töö ära teinud...

Igatahes lõpuks numbreid nähes olin õnnelik, et suudan enamat. Varbad seekord jäid peaaegu, et terveks (pean ikka neid teipima...) ja tegelikult ei jõudnud ma isegi ära väsida ega kangeks minna. Varu on veel, aga selle ilusa jooksuga lõppes minu hooaeg. Edasi tulevad sellised trennid, et kiirus ära ei kaoks ja hakkab üks jõusaalis käimine pihta. Õlad on vaja tugevamaks ehitada ja nüüd on see aeg käes.

Mida näitab Endomondo? Kuu oli numbrites selline ja lisaks juurde ka uute rekorditega tabel:



Ilmselgelt on kõige suurem koormus olnud läinud pühapäeval kui sai käidud Valgjärve Openil disci tagumas. Käsi ei kukkunud otsast ära, aga andis mõista, et ehita rohkem lihaseid!! Võtsin teid kuulda ja täna rooman alandlikult jõusaali...
Valgjärve Open. Foto: Ragnar Loova

Olin kooli tõttu oma koerast nii kaua eemal, tekkis jube igatsus ikka. Kui oled regulaarne liikuja koeraga, siis ilma motivaatorita on üksi täitsa imelik ringi tatsada. Jällenägemise rõõm oli suur! :)

Mina ja Päss
Ahjaaaa ühe toreda asja avastasin ka. On olemas 16. aastaste Eesti edetabel, kahjuks maratoni oma ma ei leidnud, aga tean, et olen seal teisel kohal. Esimene tütarlaps edestas mind minutiga vist. Ligi 12 aastat pole keegi selles vanuserühmas suutnud neid aegu üle joosta. Asi on äkki selles, et nii noorelt väga seda ei joosta, tookord oli aeg 3h ja 44 min. Poolmaratonis jooksin see aasta oma second best aja.


No ütleme nii, et kui ma suudaks kogu 21,1 km  kimada selle 43 minuti tempos, siis äkki kuidagi kobistaks ära. Eesmärk on väga suur ees ja ma suren üritades!

Seekordne postitus oli rohkem vähem möla ja rohkem pilte. Võtsin kõik kokku. Kõik on uus oktoobrikuus ma ütlen...