Translate

Esmaspäev, 31. august 2015

SUUR TOIDUPOSTITUS!

Täpselt nii see on..SUUR. Kellel mahti lugeda pole, siis võib pilte ainult vaadata. Kuna on palju küsitud, et kas ma üldse midagi süüa saan, siis vastus on JAH ja päris palju. Siiski ma joon endiselt palju toormahla ka, et kehal oleks aega päris probleemidega tegeleda ja vähem seedimisega.

HOMMIKUSÖÖGID:

Smuutid ja erinevad mahlad:


Jep kohvi tarbin ikka. Keelatud ta mulle pole ja üks tass ei tapa. Lemmik tass "kaisuta ja kallista". Kohvi peale kreemine kookoskoor.
Selles mõttes, et pange kõike sinna smuuti sisse, kes tahab see veel pähkleid ja muid loomi. Suvi on värskuse aeg ja tuleb võtta mis võtta annab!

Kuna ma kaera ja selliseid asju süüa ei saa, siis minu lemmik on hetkel hirsipudel kookos- või riisi-mandlipiimaga (millegipärast on pilt sellest haihtunud..)! Igas asendis ja kõikide lisanditega. Parim kütus enne jooksu.


Vahepeale meeldib mulle jälle juua mahlu, aga süüa ka võikusid oma ökorukkileivaga ja riisigalettidega:


Vasakul on mee ja sinepiga kaste, mida panen võileibade peale ja vahel ka salatisse. Hetkel pildil riivitud kurk tomati ja küüslauguga. Paremal on munaga läbiimmutatud rukkileib kurgiga (lisada võib KÕIKE)

YUMMMM



Lisaks on vahepaladeks ka pähklid ja tooortatraküpsised meega :)



Küpsisepaki kõrval on gluteenivabad makaronid riisi- ja maisijahuga. Neid ma olen isegi salatisse pannud ja kuna on salatitest juttu, siis!!!


Nagu näha, siis ka salatitesse panen KÕIKE! Eelkõige maitseb mulle väga sea sisefileega salat. Kõik on väga toitev ja üldse ei nurise :)

Väga hea valguallikas on kinoa, küll saab seda ka kõigega süüa. Suvikõrvits ei maitse paljudele, aga ära röstituna või praetuna on ta super!


Nagu enne võileibadest näha oli, siis ma olen suur peekonifänn (jajah tean, et ei tohi palju, aga...)


Veel lõunasöögi valikuid (söön tegelikult ka õhtul neid..):


Üleval on makaronipasta kookokoore ja kanaga, lisatud jälle kõike, paprika, till jne. All on kanasupp, riisi ja riivitud porgandiga. Viimane all paremal on tatrapudru seasisefileega.


Absolutely best! Veisehakkliha, tomat, kookoskoor, vürtsid, gluteenivabad makaronid, küüslauk, sibul.

Jälle on lisatud kõike! Porgand, riis, hakkliha, sibul jne.
Magustoiduks teen vahel oma banaani-kookoskoore jäätist toorkakao ja kookospalmisuhkruga, millest kirjutasin pikemalt SIIN. Samas postituses on näha ka snäkid, mida vahepeal suhu pistan :)

Jäts!


Huvitavaid leide on ka.
Vorst pole kindlasti mingi übertervislik, aga vahel tahan. Lisaks on olemas ainult soola, taimeõli ja kas maisiga krõpsud nagu pildil või on ka olemas kartulikrõpsud :) See pole keelatud, aga tore oleks kui ma neid ei sööks, aga no mis teha... Lisaks olen leidnud sellised toredad asjad nagu Ampstükid :) Kõik väga looduslik ja mahe. Täpsemalt saad uurida nende kohta http://ampstukk.ee/


Teate, väga palju on kokkuvõttes süüa. Juba mahladega saame keha kosutada igal võimalikul viisil. Ilmselgelt vean oma mahlapressi Norra kaasa ja pole küsimustki. Muude asjade suhtes olen veidi skeptiline, et kas seal neid on, nii et hirsipuder tuleb minuga kaasa ja mingid sellised asjad.

Lisaks tellisin iHerb'ist omale fruktoosiga energiageele poolmaratoniks ja gluteenivabasid proteiini batoone.
Batoonide link on SIIN ja geeli link on SIIN. Kuna saatmine nendepoolselt viibis natuke, siis ma pole üldse kindel, kas geelid kohale jõuavad... Soovituste järgi peaksin proovima Honey Power geele, mis on meega. Lähen Rademari luurele ja teen siis katse, sest rajal esimest korda neid süüa oleks liiga riskantne...

Kui ma uuesti poodi satun, siis kindlasti teen pildi uuesti pähklipiimadest ka. Kui ostma lähete, siis palun vaadake, et poleks lisatud suhkruid. Riisipiim ise on juba magusam ja sobib seega väga hästi pudrude keetmiseks.

Täna on viimane augustikuu päev ja seega saan varsti teha ka möödunud kuule kokkuvõtte. Loodan, et olen teinud piisavalt, et 21,1 km ära joosta normaalse tundega. Seekord tahaks joosta ikka nii, et olen koguaeg mugavuse ja ebamugavuse piiril. Ma olen liiga palju jookse teinud, et need kõik väga mugavad peaksid olema. Kui on liiga kerge, siis tean, et kripeldab pärast nii kõvasti, et otsin meeleheitlikult mõnda jooksu, kus saaks ikka lõpuks tühjaks joosta :):)

Laupäev, 29. august 2015

SEB 21,1 km siit ma tulen!

Kui õnnetused ei hüüa tulles (vihjates mu Suvejooksu FEILILE, millest saad lugeda SIIT), siis mina hüüan küll nüüd vist välja, et SEB siit ma tulen! Venitasin üpris pikalt selle arve tasumisega, lausa viimase maksetähtajani, sest polnud ma siis ka veel kindel, kas ikka jalad alla saan. Tundub, et asi on piisavalt siin paranenud ja olen teinud üsna vähe trenni tegelikult. Või noh minu kohta. Jooksmine oli nädal aega täiesti välistatud, 4 päeva ei saanud ma teha mitte kui midagi, siis sain teha 2 päeva ülikerget kerimist rattal, ehk siis ühel päeval 30 km ja teisel üle 40. Teisipäeval jooksin ma siis 5km, samal ajal hoidsin hinge kinni, et jumala eest kuskil valu poleks ja seetõttu keris pulsi ka jube üles. Kolmapäevane päev ei andnud mitte midagi tunda ja seetõttu julgesin end ära registreerida.

Täna oli üle pika aja üks intensiivse aeroobse treening, kus pulss pidi kokkuvõttes jääma umbes 165 kanti, sest segarežiimis ja Otepää "mägede" vahel ei olegi alla selle mõtet loota. Kavas oli trenni keskel panna umbes poolmaratoni tempos 3x2000m. Kui läksin jooksma, siis oli päike, pool peal muidugi oli juba äike ja paduvihm.. Nii, et ka mu võistlusjalanõud said läbimärjaks, aga loodan et see neile midagi ei teinud. Jooksin ma siis nendega seetõttu, et jalga natuke harjutada, sest muidu pärast võin ainult vanduda kangete säärelihaste peale! Kõik tõusud sai ka intensiivselt ära joostud ja muidugi viimasele 2000m otsale sattus ka terve Pühajärve mägi, mis tempot küll alla keris veidi, kuid olin õnnelik, et ära ei surnud... Mis ei tapa teeb tugevaks right?

Kuna jalg oli ülikerge ja pulss kohati pea olematu, siis arvasin juba, et ehk peaks proovima joosta 10 km alla 45, kuid loobusin üsna pea sellest mõttest, sest lihtsalt milleks hakata end lõhkuma. Nädala pärast tuleb trennis joosta veel 5km tempojooksu ja jalga see tunnetus kätte saada.


Hetkel see treening natuke hirmutas, et kui nii lõdvalt kuidagi see 49 tuli, siis mis saab SEBil? Teada tuntud asi, et treeningul raske, võistlustel kerge ei ole alati nii kindel teema ja minu puhul võib seal 15-17 km oodata mingeid ebameeldivusi. Näiteks tagareis läheb kinni või niisama juhtub midagi. Kurja omale kaela ei kutsu, aga tänane purakas annab ainult kaks varianti selleks:
a) poolmaraton tuleb üsna hea ajaga (ca 1:35-1:38)
b) kõrben pärast 10 km ja sörgin lõpuni

Kolmas variant on see, et tuleb ikkagi see seljateema välja ja hakkab nii valus, et astun maha. Seekord häbitundeta. Ma pole mitte kunagi katkestanud, sest pole ka põhjust olnud, aga kui ikka kuskile hakkab nüüd valu lööma, siis lõpuni ei kavatse roomata ka. Kui ikka füüsiliselt on valus, siis tuleb maha tulla, aga kui mootor ei jõua, siis rooman üle joone. Selles mõttes on plaanid paigas.

Kes mis aega püüdma läheb?


Laupäev, 22. august 2015

Ökopoe stuff ja banaani-kookoskoore jäätis!


Kuna siin katsun ikka üle saada sellest, et ma ei saanud minna Suvejooksu jooksma mingi päev enne tekkinud jama pärast, siis parem teen postituse Ökopoest ostetud asjadest :) Kindlasti on enamus juba selle www.okokaubamaja.ee lehe avastanud... Aga ma siis teen ülevaate, et mida mina tellisin!

Tahtmine oli suur osta midagi magusat, mida saaksin ka mina süüa, mida näksimiseks ja midagi ka toitude sisse panemiseks. Mõeldud tehtud!


Esimesena tahtsin kohe proovida oma toormaiuseid :) Kõige lemmikumaks osutus hetkel toorkakao chuu, mis sisaldab endas toortatratangu, mett, toortatrajahu, õunajahu, toorkakao pulbrit ja oliiviõli.

Vasakult: Lagritsa, õuna ja toorkakao chuud.
Järgmisena proovisin ära kohe selle kõige ehtsama kakao ja nagu eeldasin, siis on see üsna mõru, aga ka sellele leidub rohtu, sest olin teadlikult juba kaasa ostnud kookospalmisuhkrut! Kui sulatada need omavahel kokku, siis on kõige ehtsam shokolaad ja kuna mul siin külmas seisab isetehtud jäätis banaani ja kookoskoorega, siis lõpptulemus on YUMMM! Retsepti leiab SIIT. 
Mina kuumutasin potis omavahel toorkakao ja kookospalmisuhkru ja siis blenderdasin jäätisega segamini. Peale panin marju :)
Banaani-kookoskoore jäätis toorkakao ja kookospalmisuhkruga.




Lisaks ostsin ma küüslaugu toorsnäkke! Tahtsin lihtsalt ära proovida, et kas kannatavad süüa ja ennäe imet! Ilmselt edaspidi asendangi kõik oma sellised asjad sealt saadud kaubaga. Rahakotile on see suur löök allapoole vööd, aga oh well... Minusugune ei leia muud viisi enam varsti kui kas ise teha või sealt tellida. Reisile minnes on hea sellised väiksed karbikesed kotti pista ja lendude vahepeal nosida :)


Koostisosade loetelu
Kuna Ökokaubamajas on avastamist palju, siis kes pole sinna veel jõudnud, saavad seda teha. Soovitan küll soojalt, sest asjad on e-aine vabad ja soovi korral saab osta ka gluteenivabu asju!

Neljapäev, 20. august 2015

Head taasiseseisvumispäeva ehk kuidas ma Tartu Suvejooksule pidin minemata jätma!

Samal ajal kui teised Tartus oma rekordeid jooksevad, siis istun mina diivanil ja mõtlen mis valesti läks.

Pühapäevane trenn tõotas head, sest Endomondo teatas, et jooksin 1000m lõike kiirelt ning ta andis mulle lausa karika (km 3:40 - endomondo reks). Edasi ei olnud ma kõige teravam pliiats pinalis, sest oma kummiga vehkimiste vahele ostustasin teha nii paar käärhüpet! Kindlasti mitte lausmaha laskumistega, vaid kerged, aga kuna ma polnud neid üsna ammu teinud, siis ma ise tõmbasin omale põhimõtteliselt vee peale... Järgmine päev polnud mul absoluutselt midagi viga, vaid vastupidi! Jooksin väga kergelt peale ja elu tundus justkui lill olevat, sest peale lõunat tuli massöör mind mudima ja jooksuks ettevalmistama. Kõik oli justkui ilus...ja siis hakkas kõik allamäge minema, sest ma ei saanud õhtul enam aru, kas tegemist on kohati tuharalihase ülepingega, mis jookseb põlveni või on teisest otsast mind nii pehmeks muditud, et jalg justkui poleks mu enda oma. Teisipäeval puhkasin ja käisin hoopis rannas peesitamas! Kui äkki tundsin, et kael jääb kangeks, arvasin, et äkki olen külma saanud...õhtupoole aga läks mu jalg juba selliseks nagu oleks liigesest nihkes, mida on ka enne juhtunud, see juhtubki tavaliselt siis kui hüpped või mingid sellised harjutused on tehtud natuke vale nurgaga ja tuharalihas koos selja alumiste lihastega saab liiga suure koormuse.

Kolmapäeva hommik: lähen soojendusjooksu tegema ja mul ei ole mitte midagi viga! Koju tulles otsustan, et teen väga kiire pilatese ehk siis mõned toetavad kõhu- ja seljalihaste harjutused. Venitamise ajal tunnen, kuidas parem pool kehast jääb aina kangemaks, kuid loodan ikka parimat!

Järgmisel hetkel tõusen diivanilt püsti ja mul on tunne, et mul on puusaliiges nii nihkes, et astuda ei saagi. Peast jookseb läbi ainult mõte, et SEE EI SAA OLLA VÕIMALIK 24H ENNE STARTI!!! Mida aeg edasi, seda valusamaks kõik läheb...Rooman koeraga metsa alla, üritan puusa oma õigesse asendisse tagasi saada, vehin jalga edasi-tagasi., kuid kuulen ainuilt seda mida ma ei taha kuulda ehk kuidas ta ainult kolksub (mida kindlasti ei tohiks olla). Tunnen, kuidas sees kurbus võimust võtab ja hakkan keset metsa nutma, sest Tartu Suvejooks pidi olema koht, kus pidin oma vormi testima sügisel toimuvaks 21,1 km SEB jooksuks.

Pisarad poetatud, longin tagasi kodupoole.. Tean juba, et siit supist ma nii puhtalt välja ei tule, et järgmine päev stardis olla. Olen samaaegselt vihane ja õnnetu, aga teisest otsast on hea meel, et suudan minemata jätta ega hakka end lõhkuma. Mineviku vead on näidanud, et ega vigasena jooksmisest head nahka ei tule ja olen praegu targem kui kümme aastat tagasi. Areng on areng, kui mitte jooksurajal, siis peas on ka boonus.

Olen mitu päeva juba end magneesiumiõliga määrinud, midagi on tagumikus ja alaseljas nii kinni, et valu kiirgas eile veel kaela ja reide. Teipisin end elueest kinni nii Crossteipidega kui ka tavaliste kinesioteipidega. Lisaks on tehtud kuuma dušši ja pärast jälle Perskindoli või Mg õli peale. Täna koeraga jalutama minnes oli asi juba parem, kuid ülesmäkke astumine on vaevaline ja valus.



Ohjah. Ma ei oska midagi öelda. Vahel lihtsalt juhtub, aga kõige tähtsam on aru saada miks see juhtus ja mida ma valesti tegin. Natuke valesti hüpata minu puhul on FAIL ja otsa veel külma tuult on veel suurem FAIL. See, et ma seda 10 km joosta ei saa, on pannud kõikuma minu enesekindluse joosta poolmaratoni hästi, sest see jooks oleks olnud hädavajalik testimiseks. Kui keha lubab, siis enne SEB jooksu on olemas veel paar jooksu, kus saaks end proovile panna, aga kui ma seda ei saa, siis annan poolmaratonis oma parima ja loodan, et ära ei sure.

Spordisõbrad saavad ilmselt mu kurvameelsusest aru, vähem sportijad ei saa aru üldse miks mõni undab ja ulub kui trenni teha ei saa või end proovile panna. Kõik inimesed on erinevad. Ma olen lihtsalt üks nendest, kes teeb sporti suure rõõmuga ja panen sinna kogu oma hinge... Kuigi mu jalad mind täna jooksurajale ei vii, siis rohkem tööd pean ma peas ära tegema ja end kuidagi kokku võtma, et SEBil vaim vastu peaks. Nagu me teame, siis pikamaajooksus pole oluline vaid füüsiline pool, vaid finishisse viib vaimne pool, isegi kui jalad enam ei kanna.


Esmaspäev, 17. august 2015

Kui Universum testib närve!

Tuleb lühike ja vihane postitus, sest kellele ma ikka siin selle välja elan kui endale kirjutades ja võibolla on mõnel lugejal sama keiss.

Juba mitu kuud on VanaJumal mind testinud sellega, et kui kiiresti mu käed roolis käivad..ja mitte ainult käed, vaid ka mõistus, sest kui mingid blondid ette sulle sõidavad, siis ei jää muud üle, kui
a) blokki panna ja rämedalt signaali lasta
b) sisse sõita mitte meelega
c) täiega sisse kühveldada nii õppetunniks
d) keerata vastassuunda ja surma saada (mind on siiani hoitud)

Ütleme nii, et sisse ma veel pole pannud, küll on aga jäänud puudu MILLIMEETRID. Inimesed kas te ei saa aru, mida tähendab märk ANNA TEED!???? Kord sõidan mina Mäo ristis ja onu ootab, et millal saaks mulle ette keerata, muidugi ta keeras ette siis kui ma tulin. Täiega jalg pidurile, signaali ja koer lendas kuudis ringi. Ei olnud fun. Kord maanteel (jaaaa hoidsin pikivahet), aga mingi vend lihtsalt otsustas, et kuna nägi teeääres seisvat autot ja tahaks küsida, et milles probleem, siis otsustas maru järsku, et keerab enne mulle ette ja siis alles paneb suuna.. Jälle vastassuund, sest käed liikusid esimesena kui ajud. Ainult pidurdamisest poleks kasu olnud.

Kord nägi üks vahtralehega blond mind juba enamvähem kilomeetri kauguselt, aga keeras ette viimasel sekundil. Kulla inimene, sul on ees ANNA TEED märk, miks sa pead mulle ette keerama kui sa tead, et sa ei jõua. Mina ei pea peateel ootama sinu järgi. Ma ausalt ei tea, kuidas inimesed omale load saavad. Veel hullem on see kui neil on load, aga pole üldse sõitnud ja siis ajavadki gaasi ja piduri sassi või ei oska vapsee sõita nagu mul kord libedarajal õnnestus näha. Neiu polnud autot juhtinud üle 10 aasta ja mul tulevad külmavärinad peale teades, et sellised juhid on liikluses.

Täna üks onu (oma vanade silmadega) otsustas, et tema tahab kohe põhimõtteliselt keset peateed sõita, et ikka veenduda, et autot ei tule... Kas ma pean veel midagi lisama? Me kõik teeme liikluses vigu. Mina ka pole patuvaba, aga anna teed märk on elulise tähtusega, eriti kui tegu on maanteega. Mina tahan elusalt koju jõuda oma pere juurde, aga kui sellistel on elust kama, siis on lihtsalt kahju :( Surma ei saa liikluses see jobu, vaid ikka see, kes märke tunneb kahjuks.

Ma hakkan vaikselt aru saama "Võimalik vaid Venemaal" saatest, kus kurikatega välja tullakse ja klaasid segi pekstakse. Mul on tunne, et ma olen varsti samasugune. Ükskord foori taga tuli üks naine ise autost välja (rahvus pole oluline), aga hakkas seletama, et miks ma lasin talle signaali? Asja point oli see, et kes teab Anne ringi Tartus, siis seal ka on ikka ringil olijal peatee, aga vot tema tore inimene, otsustas TIPPTUNNIL, et inimesed bussis tahavad koju saada ja siis seisis keset ringi ja tahtis, et bussijuht läheks ringile. Bussijuht eiras tädi ja näitas käega, et mine sul on peatee..aga ei..naine nagu raudkang keset ringi. Ummik seljataga, kõik lasevad signaali (ma ei saanud ka mitte lasta, sest olin seljataga). Lõpuks saime sealt minema, aga foori taga tuli ta autost välja ja sõimas mul näo täis, et kas ma ei saa aru, et inimesed bussis tahavad koju saada!?? Kust tulevad sellised inimesed?

Eile disci mängides oli eriti fun see, et mingi tädi oma klähviva koeraga ka mängis kettaid. Kõik ilus kena, kui see koer poleks lahti ja ei ajaks kettaid taga...samal ajal klähvib kõrvulukustavalt. Ma olen terve kuradi suvi seda kannatanud. Aga eile...EILE!!!! Ma läksin nii kettasse, sest see sama koer lihtsalt pani oma pirukaid keset platsi maha ja mida tegi naine??? Trimmerdas kätega muru peale, et ikka keegi ei näeks... Vot mul viskas nii üle, selles mõttes et HALLOOO
a) ise astume sisse
b) tädi astub ka järgmisel ringil sisse (karma)
c) ketas lendab sisse
d) eriti rõõmus oleksin kui selle tädi ketas lendaks sisse (karma)

Olin oma vihase olekuga ülimalt viisakas ja osutasin tähelepanu, et järgmisel korral palun võtame kilekotikesed kaasa eksole... Ikkagi avalik ruum või nii. Ja siis tädil läks vererõhk mingi 250 peale vist, sest hakkas nähvama, et KUHU MA OMETI SELLE KOTI SINU ARVATES PEAKSIN PANEMA? Osutasin sellele, et saab osta ka biolagunevaid kotte, mida ise väga palju kasutan, korjad häda üles ja suunad koti metsapoole, küll loodus ise ülejäänud ära teeb. Aga mis kõige naljakam? Samal ajal kui kaagutas, et kuhu ta selle koti panema peaks, siis seljataga oli tal prügikast. Intelligentsed inimesed.



Neljapäev, 13. august 2015

Happy anniversary ja vahepealsed trennid!

Täna on meie pulma-aastapäev, aga paraku pean see üksi veetma, sest puhkusegraafikud siin kahe riigi vahel ei ole päris oma teha. Kuid ei lase pead norgu! Hommikul juba kühveldasin pea 15 kilti jooksu, sest hommikune hirsipuder tagus sellist energiat sisse, et vähe polnud! (P.S. juba pildistan toite, et ükskord teha SUUR toidupostitus). Jooksus tegin esimesed 6 km koeraga, mis ilmselgelt avalduvad kilomeetriaegades..
 

Pulss oli Pässiga joostes seal 125 peale ja kõrgemale väga ei läinudki, kuid sellegipoolest tahtsin koerale ka jooksutrenni teha ja siis loksusin rahulikult need kilomeetrid ära. Pärast jooksin omas tempos edasi ja kilomeetriajad läksid kohe paremaks! Kõik tõusud kõndisin ja jooksu lõpetasin ainult 134 keskmise pulsiga. Muidugi aitas kaasa ka jahenenud ilm, mis tegi organismile suure teene :)

Natuke oli jalgades ka eilset fartleki, kus jooksu keskel tegin 15 x 1' kiirelt ja 1' taastusin sörkides. Millegipärast nagu Murphy ikka, siis kiirendused sattusid siin kõige rängemate tõusudele :S..

Eelmisel laupäeval tegin oma mäkkejookse. Kuna Pühajärve mägi on piisavalt pikk, siis sain teha 4 x 400m ja viienda tegin 600 meetrise.

Ütleme nii, et kui viimast otsa tegin, siis piimhapet pritsis silmadest juba... Ja seetõttu oli ka pühapäevane pikk jooks ülimalt vaevaline, sest jalg lohises põhimõtteliselt järgi. Pidin jälle seal lõpupoole 2 km tõusvas tempos pingutama, kui mägi tuli ette ja nii ma viimasest ehk kolmandast kilomeetrist loobusin ja asendasin selle 500meetrise kiirendusega!


Täna ootab ees disci neljapäevak! Eile käisin natuke harjutamas, aga teisel ringil müristas täiesti vahetpidamata ja nii ma koju jooksingi..

Colours are in!


Laupäeval saab veel kilomeetriseid lõike tampida, et jalale natuke meelde tuletada ka pikemat pingutamist, sest Tartu Suvejooksu 10 ootab! Ma ei tea ainult kas mina ootan...vastakad tunded :S

Lõppu soovin oma kaasale ilusat aastapäeva ja natuke meenutusi :) Täna tegin imehead rooga gluteenivabast makaronist, kookospiimast ja muud paremat peale. Magustoiduks sõin tatrajahuküpsiseid, mis on tehtud meega! Ise ma poleks neid üles leidnud, aga õnneks on olemas inimesed, kes mind väga nobedalt siin suunavad! :) AITÄH!

Tatrajahuküpsised meega ja gluteenivabad makaronid (maisi- ja riisijahust).

Minu hea "pulma-aastapäeva" söök! Üldse ei kurda :)



Happy anniversary!!! Et kellelgi segadust ei tekiks, siis abielludes oli pea blond ja aasta hiljem pilte tehes punane. Pildid tegi Helina Aavik.











Eelmisel aastal Norras.