Kuradi burger mu kõrval!

Kui alles nüüd siin hõiskasin, et vot teised võivad süüa mingid jama mu kõrval, siis arvasin, et olen jube kuulikindel selles osas, et üldse ei kõiguta, aga täna kaasa juba vabandas parklas, et kuule tahan burgerit! Muidugi lasin ma tal minna siis burgerit ostma ja no ikka sinna mäkki eksole.. Ja siis ta sai oma kaks kolmekordset juustukat ja kuidas need LÕHNASID. Just, ei haisenud, vaid lõhnasid! Pidin kõrval otsi andma, ma ei saanud isegi sellest saastast mingid pihvi pätsata, sest see oli paksult juustu täis. See oli nii piin lihtsalt. Mees muudkui vabandas, et ta ei suutnud ja kõht oli nii tühi (olime päevotsa ringi tõmblend). See pauk oli üle nende nädalate esimene selline väga valus laks, sest ta on ka enne mu kõrval igasuguseid asju söönud (burgerit ka)... Lihtsalt veensin ennast seal autos, et jaaaa olen tubli, söön oma taimi edasi, pressin mahla, liha saan ju ikka süüa ja elu läheb edasi. Ühesõnaga tahan öelda, et päevad pole vennad. Sinna burgerisaagani ei tundnud ma üldse isu ja no tere-tore!

Olen mõelnud, et kui siin see puhkuse aeg läbi saab, siis katsun mitme päeva jooksul üles pildistada asju, mida ma siis söön. Kindlasti on seal palju puu- ja juurvilju, köögivilju ja samuti ka liha ning muna, sest lihtsalt putru ma ka ju ei tohi süüa ja värki...kindlasti paljudel tekib küsimus, et mida ma siis üldse söön? Praegu kui me käime siin palju väljas söömas, siis ma olen väsinud vahel seletamast mõnele tuttavale, et miks ma ei söö neid asju ja pidevalt küsitakse, et miks ma ikkagi ei või neid asju süüa. Keegi nagu ei taha mõista, et see borrelioos on päris rõve asi päris rõvedate tüsistustega ja nende välja söömine on siin miinimum aastapikkune teema. Küll olen kuulnud, et keegi on ka "üritanud" seda alternatiivselt välja saada, aga ebaõnnestunult. Hiljem selgub, et toitumist pole üldse korrigeeritud ja nende bakterite paljunemist pole kuidagi takistatud ning kuuri on tehtud vaid mõned nädalad. Ma ei tea...kuidas saab nii mõelda, et asjad lähevad nii kiirelt? Eks see on igaühe enda asi. Mina selle pea kuu aja jooksul tunnen ennast palju tervemana. Mu lihased töötavad palju paremini, taastumine on kõvasti parem ja mu kõrvetustunne on kordades vähenenud. Ma tõesti ei tea, kas see on nüüd mingisugune hea periood lihtsalt või asjad lähevadki paremaks. Tean ainult, et tugev tahe võib vahel aidata rohkem kui miski muu. Tuleb olla nagu klappidega hobune, kes kõrvale ei näe ja lihstalt oma rada ajada. Kui vaja, siis olen palunud restoranides ka kõik asjad välja jätta, mida süüa ei tohi. Kokad on väga vastutulelikud ja teevad mulle hoopis veinikastmeid jahukastme asemel. Lisaks küsin alati üle, kas mingi toit sisaldab midagi keelatud ka minu jaoks, sest üldjuhul seda pole menüüs kirjas...

Kuna ma toitun kohati ka risttalumatuse järgi: näiteks kui nisu on keelatud toiduaine, siis minu jaoks on out ka kaer, mais, hirss, oder, spelta, suhkruroog, riis ja sidrunhein. Siiski leiab nimekirjast ka rukkise, aga rukkist ma võin süüa ainult naturaalselt kääritatuna, ja riisi võin endiselt süüa, sest see aitab liigeste vahel seda lima ja muud jama välja viia.
Lisainfo leiad SIIT. Kui kerida allapoole, siis on tabelis väga selgelt ära toodud asjad.  Lehelt võib leida ka toiduaineid, mis mingit haigust võimendavad, nii et äkki keegi saab sealt infot juurde oma probleemidega! Enamus asjadel on probleemiks ikkagi piim ja nisu...

Natuke trennist ka! Eelmisel nädalal siis mängisime jubedas koguses disci, sattusime ka Pärnu. Tore oli see, et 17. korvi juures olid mingid hipsterid end ära majutanud ja suvakalt grillisisid seal. Kohati oli tunne nagu oleksin keset tantrafestivali sisse sadanud. Läksime sujuvalt edasi, sest kellelegi kettava vastu pead pole just kõige targem tegu anda :)
Muidugi soetasime ka oma korvi! Sest Norras meil pole disci ala kuskil ja mööda põldu loopida on parem kui üldse mitte mängida! Tegelikult on kõrval linnas mõned korvid olemas, aga nad on jube järve ääres, et odavam on omale korv paigutada ohutumasse kohta kui neid kettaid järve loopida :D Kokku mängisime lausa 6.77 km ja umbes 2,5h.

 Lisaks jooksin laupäeval Pärnus üle 9 kilomeetri ja selle sees teginm 3x1000 meetrit umbes 4:10 tempoga. Pühapäeval tegin pika jooksu Saaremaa metsades. Überlahe!!!

Nagu näha, siis ei liigu ma siin midagi isegi 5:30 tempos, vaid ikka üritan oma uue pulsiga harjuda. Mis muidugi juba paraneb ja tegelikult jooksin sirgel juba seal 130ga vahepeal (eelmine taastav tsoon). Tuleb ikka sundida end vahepeal loivama ka. Viimased 3 km on joostud jälle tõusvas tempos nagu eelmisel pühapäevalgi (kirjutasin eelmises postituses sellest). Seekord jooksingi ainult 18 kilomeetrit ja 15.-18. olid kiiremad, vahepeal on lausa 7 minutiga uimatud (kerge tõus). Ikka tuleb enda jaoks treenida ja kuulata, mida koormustestil räägitakse. Tibusid loetakse rajal ja mina loen ka enda jaoks neid.

Nii, et nüüd olen Saadjärvel ka kirjas! Ilmselt tuleb üks tempojooksu variant rohkem, aga äkki kui jalg kerge, siis üritan kiiremini :) Ilm igatahes paistab helge sel korral, sest ilmateade lubab ainult 22 kraadi ringis (eelmine aasta vist 33-34..).

Hakkame mehea siin rapsima nüüd varsti, et medalhängerit omale luua. Kõik vajalikud asjad soetatud ja lisaks ka üks tellitud hanger. Idee andis Kätu, sest ta postitas mingist medalihoidjast pildi ja kuna mu karikad ja medalid on hunnikus, siis tegin selle lükke ära :D Kui valmis on, siis kindlasti näitan pilti!

Saadjärveni!