Kuna ma polnud ammu surnuaias käinud lähedastele küünlaid või lilli viimas, sest lihtsalt surnuaiad pole minu jaoks, siis seekord oli suur tahtmine minna. Kõikidele küünlad pandud ja head soovid teele, siis hakkasin mõtlema, et olen kohas kus võibolla on palju hingi ja mõtlesin endamisi, et millal mu saaga ükskord läbi saab ja keegi võiks mu probleemidele jälile saada. Nagu tellitult helistas õhtul kell 9 (!!) mulle perearst ja teatas, et mu 8 ampulli verd polnudki asjata ja asjad võivad liikuma hakata. Ilus kokkusattumus vähemalt või nagu mulle meeldib mõelda, siis vahel tasub paluda :)
Diagnoose on lausa mitu, aga kuna ma nende tagajärgi veel ei tea, siis pajatan selles siis kui lõpuks saan eriarstil ära käidud, ravid peale ja siis vaatab edasi. Üle pika aja magasin end täna öösel välja. Ei teagi kas süda sai rahu või oli lihtsalt hea tagasi kodus olla. Ma arvan, et mu uus perearst plaksutas sama palju käsi kokku kui mina mõttes. Tema sellepärast, et asjata haigekassa raha ei kulutanud ja mina sellepärast, et lõpuks ometi on selgunud see, et ma pole peast psühh, kes asju välja mõtleb :)
Kuna ma olen nende asjadega siin aastaid elanud juba, siis ei jää ära ka mu Elva jooks, ega ilmselt ka Pühajärve jooks. Sügisene SEB poolmaraton on küsimärgi all just veel raviplaani tõttu.
See nädal olen korra jooksnud segarežiimi jooksu, kus trenni keskel jooksin 2 x 2000m /1000m. Õnneks seal 4:30-4:40 km juures ma veel ära ei sure ja olen isegi veel intensiivses aeroobses omadega. Elva jooks saab olema ilmselt puhtalt pulsi järgi ja mingit aega ma taga ei aja. Alla 50 minuti on okei, aga ei muutu ma kurvaks ka kui tuleb üle selle. Meeldetuletuseks, et eelmisel aastal õnnestus joosta seal rajal 46.30. Abiks oli see, et ette antud rajainfo ei vastanud absoluutselt päris rajale ja nii ma alguses uhasin nii, et hing paelaga kaelas...kuni asfalt läks üle mingiks ranna-äärseks jamaks ja tekkisid tõusud. Olen see aasta targem ja jooksen mugavus/ebamugavustsooni vahepealses osas :)
Ühesõnaga arst ootab mind 7. juulil ja koormustest on 8. juulil. Küsisin küll, et kas nüüd on mõtet üldse seda koormustesti teha, aga ära ei keelatud. Süda saab ka hoolduses ära käia ja kuna ma siiani olen vapralt selle jamaga joosta saanud, siis ei näe keegi põhjust selle takistamiseks.
Elu andis ikka lootust, et vahel ikka saab vastused oma probleemidele, seda enam kui kannatad aastaid jubedate sümptomite käes ja langed periooditi tugevasse stressi, sest kõik arvavad, et oled peast haige ja keegi uurima ei hakka. Mitte, et mulle need vastused oleks seal veres meeldinud, aga teadmatus on veel hullem.
 | |
| allikas |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar