Hilinenud veebruari kokkuvõte ja kuidas elab käsi?

Kuna ma olen tegelikult endiselt oma ilusas sinises lahases ja päevas on vaid limiteeritud aeg arvutis olemiseks, siis teen kokkuvõtte üsna piltlikult..nii otseses mõttes.

Veebruarikuu:

Jalutamine: 163,5 km
Jooks: 160,2 km
Jõusaal: 10,4 h
Spinning 3,2 h
Discgolf: 7,1 km
Pilates: 0,7 h
Lauatennis: 1h

Võetud kokku nii ajaliselt, kilomeetrites ja kalorites. Endomondo on arenenud.. YAY.

Nii ja nagu sellest kõigest vähe oleks, siis 16. märtsi seisuga olin ma juba jalutamisega rekordigraafikus (aga kardan, et jääb tulemata!). 2 nädalat on veel ees ja juba kahe päevaga on kogunenud veel kilomeetreid, nii et võimatut pole siin miskit...

16. märts.

Lisaks oli mul 9. veebr käeop ja nagu ka pildilt näha, siis see päev on täiesti tühi.. Kõige parem on see, et pidin olema haiglas 3 päeva, aga kuna kõik läks libedalt, siis hommikul sisse ja õhtul välja (aitäh automaatkastiga autole..). Usute või mitte, aga nagu mäletate, siis MRT ega röntgen ei näidanud MITTE MIDAGI.. Aga mis selgus? Arst võttis käe lahti ja voila, tükke hakkas tulema, ehk siis ma olin kunagi kukkunud käele ilmselt uisutades nii kõvasti, et murdsin liigeseplaadi ära... Ja noh, kõva mutt nagu ma olen, siis valulävi on kosmoses ja käsi hakkas haiget tegema, siis kui killud täitsa taga. Arst ise ka imestas, et kas nagu väga valus ei olnudki :D Kõige parem on see, et arst säästis mind asjatust muretsemisest, sest olin arvanud, et op on kohaliku narkoosiga, aga järsku topiti mask näkku ja öeldi, et tadaa... No ongi parem, sest op oli kestnud paar tundi. Ühesõnaga nüüd hoiab mu liigest paigal üks ankur, mis peab sinna kasvama.. Olen endiselt haiguslehel ja alles see nädal võin olla sellise reziimiga, et võtan kipsi ära siis, kui mingit ohtu käele pole, et võiksin kuhugi taha kinni jääda. Magama pean kindlasti sellega ja muid asjatoimetusi ka tegema, aga harjutan vaikselt arvuti taga toksimist ka, sest praegu on tund aega max ja siis hakkab kõik valutama. Kogu paranemine võib võtta kuni aasta ja alles 8. kuul tehakse uus MRT.

Haigla kips ja hiljem spetskips, mis on sulgkerge ja kergesti eemaldatav.

Paranemisprotsess. (1. nädal kuni 6. nädal)

Seekord oli koolis ka maru raske. Õnneks on osad õpetajad päris toredad ja asju, mis muidu peaks üksi tegema, sain teha paarilisega. Osa on grupitööd, aga vedasin kivi ühe käega. Asi seegi..

Koolis olles olin tubli ka, käisin jalutamas pikki tiire peale tunde, sest ikkagi on kevad!
Mis veel? Trenni teen ikka, lihtsalt ei tohi käele haiget teha :)

Lihas pole kuskile kadunud..

Lisaks võiks ju arvata, et mul on JUBEEEE igav, aga tegelikkus on see, et koeraga väljas käimine, 1,5 käega söögitegemine võtab kauem aega ja seetõttu on kõik toimingud natuke aeganõudvamad, siis ausalt nagu ei jäägi aega üle.

Isetehtud rukkileiva kukkel, salat, sinep, sink ja veganjuust (tehtud kookosrasvast). Kusjuures maitseb superhästi.

Norra keeles käin ikka ja 3 kuud sai täis. Fint! Õnneks pole see igav ka ja vahel õpetaja nii mälu värskendamiseks teeb huvitavaid asju ka. Mängime kas kergemas versioonis aliast või peame tegema eessõnade ja omadussõnadega lauseid. See eeldab teadmist, et kuhu käib mitmuse vorm jne... Mõtled küll, et mis ta siis ära pole, aga vahepeal tõmbab juhtme nii kokku. Ilmselt ei aita see ka, et olen enda suhtes liiga karm, et eeldan, et pean rääkima soravalt siin juba. Reaalsus on see, et hea kui ÕIGES vormis midagi kokku saab keerata... Ilmselt ma arvan, et
teistel on minu suhtes üliinimlikud ootused. Ma ei tea, võiksin vähem muretseda, oleks endal ka kergem. Samas see paanika on vahel tõukav jõud või mis?

Minu weird crap on jalutamine ja söögi tegemine..

Vot nii on lood siinpool sood! Varsti saab juba uue kuu kokkvõte teha. Jessas... See tuleb ilmselt suvel. Nali tegelikult.. :)