Olen väga tuim ja kopeerin ümber ilusa pika jutu, mis peaks andma põhjaliku ülevaate :)
Vitamiin D3 (kolekaltsiferool) – ilmselt kõige tähtsam vitamiin!
NB! Väljaspool Eestit müüdavad preparaadid – üks tablett sisaldab 5000-10000 IU-d, Eestis lubatud maksimaalselt 400 IU-d (nüüd vist 1000 IU) Hoiduda sünteetilisest D2 (ergokaltsiferool) – see takistab D3 imendumist.
- On pigem hormoon, mis osaleb magneesiumi, kaltsiumi ja fosfori töötlemises. Ladustab kaltsiumi luudesse. Eriti tähtis kasvuperioodil kõhrkoe, luukoe ja hammaste arengus. On vajalik luude ja hammaste tugevnemisel. Loob kaitse hammaste väljalangemise ja igemepõletiku vastu. Luude hõrenemisest tervenemiseks tarvitada raviks pikka aega 14000 IU-d. Sama kogus ravib ka artroosi.
- Piisava koguse D3 korral on hea mälu ja kiire infotöötlus, parem meeleolu ja füüsiline aktiivsus. Takistab organismi vananemist.
- Aitab psoriaasist lahtisaamisel, tugevdades samas immuunsüsteemi.
- Kaitseb vähi ja põletike eest. Takistab vähirakkude kasvu. Vähendab vähisurma ohtu kuni 77%. Vähendab riski haigestuda soolevähki. Risk haigestuda eesnäärmevähki langeb kahe-kordselt. Kasvajate tõrjes on raviannuseks 10000 IU/päevas.
- Oluline laste aju arenemisel. Tõrjub Altzheimeri ja Parkinsoni tõbe.
- Tuberkuloosi ravi.
- Kaitseb närvirakke või juhib mõnede keemiliste reaktsioonide ahelaid õiges suunas või teeb seda kõike korraga.
- Pidurdab või lausa peatab astma ja kroonilise bronhiidi.
- Takistab veresoonte põletike teket ja nende lubjastumist.
- Tõrjub grippi ja hingamisteede nakkushaigusi.
- Hoiab terved närvid, naha, südame ja lihased.
- Toetab organismi immuunsüsteemi, võimaldab verel hüübida.
- Suurendab glükoositaluvust.
Eriti oluline on see vitamiin taimetoitlastele, lastele ja tubastele inimestele. Kesksuvine päevitamine kaks nädalat enne ja kaks nädalat pärast jaanipäeva ajavahemikul paar tundi enne ja pärast keskpäeva kui hommikul ei ole keharasvasid maha pestud ja kui ei kasutata päikesekreeme.
NORM:
- Kuni 2 a. sülelastele iga päev 2000 IU (50 mikrogrammi);
- 3-12 a. - 5000 IU;
- Teismelistele - 8000 IU;
- Täiskasvanud inimesed peaksid saama iga päev vähemalt 10 000 IU (250 μg).
Eestlasi kiusab ränk D-vitamiini puudus! Kui sa resideerud Eestis rohkem kui 9 kuud aastas, siis kannatad sa tõsise D-vitamiini puuduse käes, sest sinu veres on D-vitamiini doos alla 20 nanogrammi ml kohta, mis on 3x vähem kui organism tegelikkuses iga päev vajab!
D-vitamiin on väga vajalik 3000 geeni tööks! Meil on kokku 25 000 geeni. See tähendab seda, et D-vitamiin on vajalik rohkem kui 10% geenide normaalseks tööks ja funktsioneerimiseks!
NB! „Kuigi suvel toimub D-vitamiini tootmine nahas päikese UVB-kiirte toimel, on suve lõppedes siiski 73% eestlastel D-vitamiini puudus,“ selgus 2009. a. Tartu Ülikooli uuringust. Põhjuseks asjaolu, et geograafiliselt paikneb Eesti 57. ja 60. laiuskraadi vahel. Kuna päike liigub madalalt, on päikese UVB-kiirgus efektiivne vaid ajavahemikul 10:00—14:00 ning sedagi võib piirata pilvisus.
Viimastel aastatel on levima hakanud päikesekreemi rohke kasutamine, mis peaks kaitsma nahavähi eest. Kuid paraku ei teata, et päikesekreem blokeerib rohkem kasulikku UV-B kiirgust kui ohtlikku UV-A kiirgust. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kreemitamisega teevad inimesed endale hoopis karuteene — organism ei suuda talveks D-vitamiini varusid vajalikul hulgal koguda (sünteesida).
EESTLASTE TERVIS JA PIME AEG
Inimkeha on võimeline tootma sadu erinevaid naturaalseid antibiootikume ehk antimikrobiaalseid peptiide. On teada, et inimesed, kellel on neid peptiide rohkem, haigestuvad külmetus-, viirus- (s.h. ka hepatiit) ja kopsuhaigustesse vähem või ei haigestu üldse. See fenomen on teadlasi huvitanud juba aastakümneid, kuid kuni 2006. aastani ei teadnud keegi, mis põhjusel on mõnel inimesel peptiide rohkem kui teisel. Selle mõistatuse lahendas professor John White koos oma kolleegidega McGill Ülikoolist. Nimelt selgus, et peptiidide tootmist reguleerib D-vitamiin. See avastus viis omakorda järgmise küsimuseni: Kui palju inimesi põeb suvel grippi või külmetushaigusi? Mõned üksikud.
Kuni 2006. aastani arvati tõsimeeli, et külmetushaigused ja gripp tabavad elanikkonda talvel (pimedal ajal) seepärast, et inimesed veedavad rohkem aega kinnistes ruumides, kus nakatumine on lihtne. Lisaks oli levinud eksiarvamus, et külmetushaiguste levikut talvekuudel soodustab suurenenud õhuniiskus. Aga tänu J. White-i läbimurdele on teada, et vähene energiatase ja haigestumine talveperioodil on tingitud hoopis D-vitamiini puudusest, kuna selle tase veres on võrreldes suvise ajaga langenud kuni -70%. Sellist olukorda nimetatakse D-vitamiini puudujäägiks.
Kokkuvõte: Antimikrobiaalsed peptiidid on täiendavaks abijõuks inimese olemasolevale immuunsüsteemile, sest muudavad immuunsüsteemi „targemaks“.
D-VITAMIIN JA EESTLASTE SÜDAMEPROBLEEMID
Harvardi Ülikooli uuring tegi Dr. Edward Giovannucci juhtimisel kindlaks, et uurimisalused, kellel oli D-vitamiini sisaldus veres alla 15 ng/ml, said südameinfarkti 242% tõenäolisemalt meestest, kelle D-vitamiini tase oli vähemalt 30 ng/ml.
Tänu sellele uuringule ja asjaolule, et 73% eestlastel on D-vitamiini puudujääk, võime lõpuks ometi mõista, miks on Eesti südamehaiguste ohvrite arvult Euroopas esikohal. Kui varem arvati, et südamehaigustest põhjustatud surmad toimuvad talvel seetõttu, et inimesed hindavad oma võimeid lume koristamisel üle, siis nüüd teame, et põhjus peitub enam kui kolmveerand juhtudel D-vitamiini puudujäägis. NB! Meestel hakkab luutihedus hõrenema alates 40-eluaastast ja naistel ligikaudud 10 aastat enne menopausi algust. See on tingitud sellest, et keha võime naturaalset D-vitamiini sünteesida väheneb iga aastaga 20-30% ja nõnda tekibki D-vitamiini puudujääk.
Menopausis naistel, kes saavad PIISAVAS koguses D-vitamiin, imendub kaltsium 65% paremini.
Lisaks sellele, et D-vitamiin suurendab vastupanu infektsioonidele, kasvajatele ja mitmetele ainevahetushaigustele, on ta seotud ka normaalse südametegevuse, verehüübimise saavutamise, stabiilse närvisüsteemi ning vererõhu säilitamisega.
D-VITAMIINI PÕHIFUNKTSIOONID
Kaltsiumi imendumine ja reguleerimine (luud ja hambad)
D-vitamiini puudusel alaneb kaltsiumi imendumine ja ladestumine luudesse, samuti luukoe uuenemine. See omakorda viib luukoe kaotusele ja luutiheduse vähenemisele, mille tagajärjel suureneb risk luumurdude tekkeks. Olukorra edasi arenedes tekib osteoporoos. Reumatoloog Riina Kallikorm sõnul on: «D-vitamiini tase otseselt seotud mitmete luude tervise aspektidega.» S.h. skleroosis multipleks ja reumatoidartriit. NB! D-vitamiini toimel toimuv kaltsiumi reguleerimine on tähtis ka närvisüsteemi funktsioneerimiseks ning ülivajalik fosfori imendumiseks, sest just fosfori abil toimub luustiku ehitus.
Energia
D-vitamiin annab energiat pimedal ajal - kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi (kotid silmade all), depressiooni ja masenduse eest.
Nahavaevused
D-vitamiin aitab kõikide nahaprobleemide korral. Leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi.
Rakkude diferentseerumine
Inimese organism koosneb väga paljudest erinevat tüüpi rakkudest (näit. närvirakk, vererakk, lihasrakk, seemnerakk, munarakk, jne), mis moodustavad erinevaid kudesid. Rakkude diferentseerumine on uute ning oma olemuselt erinevat liiki rakkude tootmine õiges kohas, õiges koguses ning õigel ajal. Tänu sellele on võimalik elusolendi kasvamine ja haavade paranemine. Kui mingil põhjusel see mehhanism häirub, hakkavad vohama muteerunud rakud, mis paljunedes tekitavad olukorra, mida nimetatakse vähkkasvajaks. Värskete uuringute põhjal on selgunud, et D-vitamiin on üks olulisemaid organismi abimehi, aidates rakkude diferentseerumisel “silma” ja kontrolli peal hoida.
Autoimmuunsushaigused
Diabeet, reumatoidartriit ning sclerosis multiplex on mõned näited autoimmuunsushaigustest, mis tekivad siis, kui inimese immuunsüsteem ründab omaenda kudesid. Neid haigusi seostatakse D-vitamiini puudusega, sest D-vitamiini koguste tõstmisel loomkatsetes, toimus loomade paranemine.
Vererõhu reguleerimine
D-vitamiin osaleb vererõhu reguleerimises.
Ülekaalulisus
D-vitamiini puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu.
Vähkkasvajad
Viimase kolme aasta jooksul avaldatud uurimuste tulemused on näidanud, et D-vitamiini vaegust on põhjust seostada 17 erineva vähivormi, eriti rinna-, käärsoole-, põie-, munasarja-, eesnäärme- ning kopsuvähiga.
Ka juba 60 aastat kestnud vähiuuringutes on selgunud, et riikides, kus on päikest rohkem, on vähki haigestumine madalam. On leitud seos D-vitamiini ja vähi vahel. D-vitamiin = selge mõistus ja hea mälu
Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse vorm, mille olulisim riskifaktor on vanus. Haigusele on iseloomulik intellektuaalsete võimete taandareng ja tõsised mälu häired. Hetkel on maailmas käimas uuring, mis annab alust uskuda, et seos Alzheimeri tõve ning D-vitamiini puudjäägi vahel on tõepoolest olemas.
Kui D-vitamiin nii tähtis on, siis miks Eesti arstid sellest midagi ei räägi?
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudengitele räägitakse D-vitamiinist ainult põgusalt. D-vitamiini teemal peatutakse vaid 2 minutit, ja peamine sõnum, mida noored arstitudengid saavad on see, et nad peavad vältima patsientidele D-vitamiini üledoosi andmist. Loomulikult on see ülim jama, sest Eesti tingimustes on D-vitamiini üledoseerimine praktiliselt võimatu. Ka elevandile mõeldud D-vitamiini doos ei tee inimesele pöördumatut kahju. Maailmas pole teada ühtegi juhtu, et D-vitamiin oleks mõnele inimesele saatuslikuks saanud.
Tunnustatud arst John Cannel (Executive Director of Vitamin D Council) on öelnud: „D-vitamiini üledoosi pärast muretsemine on sama hea kui karta liivakõrbes uppumist.“ Veel üks John Cannel-i suurepärane selgitus: „Kui ühes päevas juua 8 klaasi vett, on inimesega kõik hästi, kuid kui ta joob 80 klaasi, siis ta sureb. See tähendab seda, et vee terapeutiline indeks on 10. Aga D-vitamiini terapeutiline indeks on rohkem kui 10.
Maailmas pole olemas ühtegi arsti, kes oleks kokku puutunud D-vitamiini mürgitusega, küll aga teab iga arst kedagi, kes on surnud joogivee liigtarbimisse (hüperhüdratsioon).
Miks tudengitele siis rohkemat ei räägita?
Tartu Ülikooli meditsiiniõppejõud on ravimifirmadega heades sidemetes (koostööprojektid). Enamus õppejõududest on käinud ravimifirmade poolt finantseeritud „õppereisidel“ ja muudes põnevates ning eksootilistes paikades. Unustada ei tohi ka Eesti väiksust. Paljudes ravimifirmades töötavad õppejõudude kursusekaaslased ja isiklikud sõbrad.
Tegemist on tõsielulise faktiga, mitte vandenõuteooriaga.
Aga nõukaaegse haridusega meditsiinitöötajad ja perearstid?
Enamus revolutsioonilistest avastustest D-vitamiini alal on tehtud alles viimase 10 aasta jooksul. See tähendab seda, et kui (pere)arstid ennast omal vabal ajal ei täienda ja internetis olevate avalike materjalidega ei tutvu, siis ei saa nad midagi teada, sest selliseid koolitusi nagu ravimifirmad oma toodetele korraldavad, D-vitamiini kohta ei tehta.
Sotsiaalministeerium on välja öelnud, et vajadus D-vitamiini koolituste järele puudub. Seega ei jäägi arstidel üle muud, kui iseseisvalt lugeda artikleid (rohkem kui 44 000 erinevat) PubMedi andmebaasist (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed). Kahjuks aga pole paljudel arstidel selliseks iseseisvaks tööks aega ega tahtmist. Mõnda osa arste takistab ka tagasihoidlik inglise keele oskus.
Näiteks KaitseOmaTervist.ee korraldatud perearstide küsitlusest selgus järgmine:
27 arsti 30-st arvas, et D-vitamiini lisaallikas pole vajalik, kui suvel on paar korda nädalas päevitatud. Ainult kolm arsti teadsid, et oktoobri keskpaigaks on suvel organismi kogunenud D-vitamiini varud end ammendanud ning on hädavajalik selle igapäevane sissevõtmine. Muide, need 3 arsti, kes on asjast õigesti aru saanud ja teemat valdavad, töötavad väljaspool Tallinna.
Kuidas ma tean, kas mul on D-vitamiini puudujääk?
Ainus viis teda saamiseks on teha vere analüüs. Enamus inimesi on D-vitamiini puudujäägiga juba nii kaua aega elanud, et nad on olukorraga leppinud. Nad arvavad, et peavadki end sandisti tundma, sest sellises olukorras on oldud juba aastaid. Küll aga tuntakse otsekohest mõju ja positiivset muutust elukvaliteedis, kui hakatakse võtma D-vitamiini tablette.
Võitlus D-vitamiini eest
Eesti on Euroopa Liidu riik, mille tervishoiupoliitikat kujundavad ravimifirmad. Sellest tulenevalt andis Sotsiaalministeerium 2005. aastal välja määruse, mille alusel keelati ära paljude vajalike vitamiinide ja mineraalainete käsimüük Eesti Vabariigi territooriumil.
Eesti ametnikud läksid koguni nii hoogu, et keelasid kordades rohkem tootenimetusi kui nende kolleegid teistes EL-i liikmesriikides. Oli see siis põhjustatud altkäemaksudest või lihtsalt tahtmisest ravimifirmade esindajate heakskiitu pälvida, tundub siiski, et Eestis on meditsiinimaffia eriti tugevalt kanda kinnitanud.
Igatahes, inimesed olid kurvad ja pettunud. Seejärel tekkis neil aga mõte paluda oma välismaal viibivatel sõpradel ja tuttavatel saata Eestisse nüüdseks keelatud vitamiine ja ravimeid posti teel. Mõnda aega lasti sellisel olukorral ka kesta, kuid siis sekkus jõuliselt Eesti Toll, hakates Eestisse saabuvaid postipakke massiliselt konfiskeerima. Sellise ülekohtuse kohtlemise osaliseks langes ka inimese hea sõber D-vitamiin. Paar kuud hiljem tõsteti D-vitamiin siiski lubatud toidulisandite nimekirja tagasi, kuid juurde lisati tingimus, et D-vitamiini kogus tabletis peab olema minimaalne ehk inimkeeli öeldes: „Nii pisike, et sellest mingit tolku poleks.“
Oot-oot.. Kas D-vitamiini mitte apteekides ei müüda?
Apteekides müüakse D-vitamiini küll, kuid nendes tilkades ja tablettides on D-vitamiini kogus nii minimaalne, et tarvitaja organismi jaoks ei kaasne sellega mitte mingisugust efekti!!! NB! Sama lugu on ka kaubanduskettides müüdavate teiste vitamiinidega!!!
NB! Eriti tähelepanelik tuleb olla ka lastele mõeldud Calcigran Forte närimistablettidega, sest need sisaldavad aspartaami (E951). Tegemist on suhkruasendajaga (200 korda magusam kui suhkur), mis tekib tööstuslikult alumiiniumi töötlemise tulemusena. Lisaks ollakse arvamusel, et aspartaam võib olla tugev neurotoksiin ehk närvimürk. Ettevaatlik tuleb olla ka kalamaksast saadava D-vitamiiniga, sest need tooted sisaldavad raskemetalle ja muid mürkkemikaalide jääke.
Ma olen kuulnud, et D-vitamiini esineb kahel kujul? Nii D2 kui ka D3-na?
See on tõesti nii. D-vitamiini on kahte sorti: D2 ehk ergokaltsiferool ja D3 ehk kolekaltsiferool. Mis on nende erinevus? Vahe on selles, et keha omastab D3 vormi 300x korda paremini kui D2-te. See tähendab seda, et D2 on praktiliselt kasutu. Aga seda enam on kummaline, et Eesti haiglates on endistviisi kasutusel D2-süstid.
Mitu D-vitamiini tabletti peaksin ma võtma?
Eesti ravimiamet on lubanud müüa D-vitamiini, mille üks tablett sisaldab maksimaalselt 10 mikrogrammi ehk 400 IU-d (rahvusvahelist ühikut) kolekaltsiferooli. Tabletipurgil on kirjas norm – 1 tbl. päevas ning hoiatus – LUBATUD NORMI MITTE ÜLETADA!
Siiski on erapooletud teadlased ja arstid arvamusel, et Baltikumi ja Põhjamaade laiuskraadidel elavad inimesed peaksid tarbima vähemalt 4000 IU ehk 10 tabletti päevas. Täiskasvanud meesterahva keha kulutab päeva jooksul ära just nimelt 3000-4000 IU-d D-vitamiini.
Aga seda, mitu IU-d (rahvusvahelist ühikut) D-vitamiini konkreetselt sinu keha IGA PÄEV vajab, saab kindlaks teha ainult vereanalüüsiga (25-hüdroksüvitamiin D test), millest on näha, milline on D-vitamiini tase sinu veres. Eestis on kasutusel kaks mõõtühikut: ng/ml ja nmol/L. D-vitamiini tase sinu ja su laste veres peaks aastaringselt olema kõrgem kui 50 ng/ml (125 nmol/L).
Miks on tähtis, et mu D-vitamiini tase oleks kõrgem kui 50 ng/ml (125 nmol/L)?
Alates sellest tasemest toimub D-vitamiini õige imendumine organismi. Tänu tõhusatele uuringutele on teada, et enne kui pole saavutatud 50 ng/ml (125 nmol/L) tase, on organism pidevas D-vitamiini „näljas“, ning alles siis, kui see number on kõrgem kui 50 ng/ml (125 nmol/L) alustab keha D-vitamiini tagavarude kogumist tuleviku tarbeks. See tähendab ka seda, et keha pole enam „näljas“ ning D-vitamiin on keha tähtsate bioloogiliste protsesside tarbeks koguaeg saadaval.
Sellega arvestades peaks D-vitamiini tase veres aastaringselt jääma vahemikku 50-80 ng/ml (125 kuni 200 nmol/L).
Samale informatsioonile tuginedes on tabelid koostanud ka maailmakuulus arst Dr. Joseph Mercola (mercola.com):
| Puudujääk | Optimaalne | Vajalik vähi ja südamehaiguste korral | Liiga palju |
|---|---|---|---|
| < 50 ng/ml | 50-70 ng/ml | 70-100 ng/ml | > 100 ng/ml |
| Vanus | Kogus (IU) |
|---|---|
| Kuni 5 | 35 IU x kaal x 2 |
| 5-10 aastat | 2500 IU |
| Täiskasvanud | 5000 IU |
| Rasedad naised | 5000 IU |
TÄHELEPANU: Enne vereanalüüsi tegemist on võimatu öelda, kas need soovitused on sulle sobilikud. Võib selguda, et vajad veelgi suuremaid koguseid!!!
Kas toidust ei saa vajalikku D-vitamiini kogust kätte?
Väga rikkalikust toidulauast on võimalik kätte saada kuni 300 IU-d D-vitamiini, kuid kindlasti mitte 5000 IU-d. Seetõttu on parim allikas D-vitamiini saamiseks suvel päike ja pimedal ajal kolekaltsiferooli tablett. Kuigi skeptikute väide võib olla tõene, et peaksime toituma nagu meie vaarisad, tuleb meeles pidada, et meie kõikide toitumistavad ja -harjumused on tänapäeval midagi muud. Kas me sööme iga päev soolasilku, hülgerasva, odrakörti ja tuhas küpsetatud naerist?
Kus saab Eestis D-vitamiini taset mõõta?
Vereanalüüsi saab anda nii perearsti juures kui ka Diagnostikakeskuses ning Quattromedi laborites üle Eesti (Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Viljandis, Kiviõlis, Sillamäel).
Kas peaks muretsema D-vitamiini üledoosi pärast?
Tasub teada, et suvel päikese käes 15-30 minutit päevitades saab inimene ilma kaitsekreemideta kätte 10 000 – 15 000 IU-d. Ei ole täheldatud, et inimeste enesetunne seetõttu halveneks. Küll aga võib ületarbimine tekkida siis, kui manustada mitme aasta vältel järjest iga päev üle 50 000 IU.
NB! Päikese käes olles pole võimalik D-vitamiini üledoosi saada, sest keha kaitseb end nahas asuva melaniini abil, tekib päevitus.
Allikas: http://www.valter.saask.ee/vitamiin_D3.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar