Translate

Teisipäev, 23. august 2016

Mis hakkab juhtuma.. Või juhtus?

Peaaegu kaks kuud on möödunud viimasest postitusest. Lihtsalt on väga kiire olnud. Koguaeg töö ja kui puhkusele sain, siis olin hommikust õhtuni õues kas discgolfi mängimas või trennis lolliks minemas. See on jõudnud selleni, et vasak säär on saanud korraliku ülekoormuse ja mind on ähvardamas vana hea luuümbrise põletik. Kuna mängin discgolfis peamiselt eestkätt, siis vatti saab vasak tõukejalg. Olen küll seda venitanud, aga ilmselgelt vajab ta veel suuremat hoolt ja vaeva. Jooksnud ei olegi niivõrd-kuivõrd palju, seda ütleb ka sellekuine number 70 km (häbiväärselt vähe).
Viimase pika jooksu tegin eelmisel esmaspäeval ja siis see mind tabas: 12. kilomeetril läks säär jube kinni, siis juba tundsin, et luuümbert kisub valusaks. Ei saanud enam aru kas on mu kõõlus jälle pekkis või ongi luuümbris, aga lihtsalt see vana hea tuttav valu. Tegin oma 15 km ringi lõpuni nii, et venitasin viimased 3 km iga kilomeetri tagant säärelihast. Koju jõudes läksid kohe kasutusse vanad head geelid, jääkott, massaaž ning teibid. Praegu pole üldse jooksnud sellest ajast saati ja ka disci mängides olen ettevaatlikum, venitan seal kus saan jne. Homme teen väikese proovijooksu 5 km ja vaatan kuidas kannatab. Ilmselt ongi asi olnud selles, et siiani jäid pikemad jooksud kauge aja taha ning üle 12 km korraga pole jooksnud. Läksin pikemat ringi võtma ja jalg andis järgi.
Millest mul oleks ilmselt kõige rohkem kahju, oleks see, et SEB 21,1 km jooksul on minu stardinumber 83, mille eest ma olen võidelnud lausa 2 aastat. See tähendab, et saaksin alustada lausa esisajast! Aga nii idioot ma pole, et oma poolkõva jalaga läheksin ainult selle numbri pärast starti. Homne päev näitab, kas regan maha ennast või kui saan jooksma minna, aga jooksu ajal tunda annab midagi, siis astun lihtsalt rajalt maha. Nii lihtne see ongi... Muidugi on sügisjooksul suur boonus see, et isegi kui ühe aasta vahele jätad, siis eelmise aasta koht säilib ja seega on sama suur võimalus järgmisel aastal sama number saada või midagi ligilähedast.

Juuli alguses oli ka Pühajärve jooks, millest jäi ka kirjutamata. Pikka juttu ei tee, aga ütlen niipalju, et kõik oli korras kuni selleni, kui selgus, et raja lõppu on muudetud ja tuleb võtta üks tõus veel. Ma olin selleks ajaks ennast nii tühjaks jõudnud joosta, et tahtsin peaaegu nutma hakata. Tuttav lihtsalt jooksis mu taga ja enam vähem lükkas mind sealt mäest üles, samal ajal ainult ütles, et JAKSAD. Ma tahtsin sel hetkel talle vastu pead virutada, sest ma ise tundsin ainult kuidas mul vist pilt varsti tasku läheb ja ma ei jaksa ilmselgelt. See oli üks kõige jubedamaid viimaseid kilomeetreid. Isegi Tallinna poolmaratoni lõpp kulges munakividel palju magusamalt.

Aega lootsin salamisi alla 50 minuti, kuid nagu ikka siis jooksmiseks oli ilm liiga soe ja lõpp liiga raske. Ei olnud see minu jooks.



Lisaks saan juba väita, et ka august on olnud ajaliselt väga sisutihe kuu:
Juuni ja juuli kulgesid samuti suure kilometraaži tähe all:

Juuni:
Kõndimine: 138,3km
Discgolf: 46,2 km
Jooksmine: 129,1 km
Ratas: 73,4 km
Jõusaal: 6,5 h
Matkamine: 10,7 km

Juuli:
Kõndimine: 146,1 km
Discgolf: 84 km
Jooksmine: 158,6 km
Jõutreening: 8 h
Ratta selga ei jõudnud kordagi. See oli endalegi üllatuseks...

Ütleme nii, et liikumist täitsa omajagu ja kurta ei saa :) Kui kõik hästi läheb, siis kohtume SEB sügisjooksul!!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar