Jaanuari kokkuvõtte ja too much pressure to handle.

Kõige pealt üldse pikka juttu ei tee ja teen jaanuarikuu ülevaate. Kui hakkasin viimasel päeval väljavõtet tegema jaanuarikuust, siis millegipärast ei olnud Endomondo arvestanud mul sisse veel 31. jaanuaril tehtud trenni ja seega nüüd trükin tuimalt ümber. Jaanuar oli OHTRA jalutamisega kuu, sest esimesel nädalal oli väga külm väljas ja lisaks vaevlesin natuke luuümbrise pingega. Otsustasin, et olen tark ja ei hakka neid jooksuga koormama.

Jooks - 104,8 km
Kõndimine - 184,8 km (ilmselt rekord)
Jõusaal - 10,7 tundi
Suusatamine - 63,2 km
Spinning - 3,9 tundi
Discgolf - 16,2 km
Pilates - 1,3 tundi
Tantsisin oimetuks ja jalad pakuks sammulugeja abil 8,7 km. 

Mis on uut?

Sai nagu trenni tehtud küll ja veebruar jätkub sama hooga. Ainult selle vahega, et nädala pärast olen kipsis. Laupäeval külastan füsiot, kes näitab kuidas saaksin oma õlgu edasi treenida ka kipsiga, et ma päris laiali ei laguneks.

Lisaks on täitunud 7 kuud, kus pole söönud gluteeni, piimatooteid ja suhkrut.

Koeral täitus 7. eluaasta. Juhhei!

Then and now.

Tundub, et kõik asjad hakkavad nii kokku jooksma ajus, et lihtsalt igakord kui ma mõtlen, et enam ei jaksa, siis see sein venib ikka natuke veel, aga karta on, et millalgi see enam ei veni. Mis siis saab? Inimesed, kes käivad töö kõrvalt koolis, siis teavad millest ma räägin. Kodused ülesanded on kohati päris mahukad. Endal on ka tööd väga palju, lisaks on vajalik iga päev õpetada oma asendajat välja, kes haiguslehe ajal töö ära kataks. See kõik võtab meeletu energia... Intensiivselt veel norra keelt kõrvale õppida tundub mulle juba üliinimlik, sest tegelikult peab ju ka ise igapäevaselt veel juurde õppima, et tempos püsida. Vähe sellest! Kuna mu kooli e-mail oli kosmoses ja selletõttu vahetati mu parool ära siis avastasin terve hunniku ülesandeid mailist, mille tähtaeg on..MÖÖDAS!! Ehk siis palju õnne mulle, sest mul on aega neid nüüd siin ainult see nädal teha. Kipsi läheb küll vasak käsi, aga ühe käega joonestamine või trükkimine ei tule kõne allagi.
Halb on öelda seda lausa, aga ma ootan seda kipsi, sest minu jaoks on see puhkus. Tean, et ühe käega on toimetada ülimalt keeruline, aga mu aju saab puhata. Ta ei ole puhanud aastaid ehk siis praegune koormus ja mitte puhkamine viib täieliku närvivapustuseni lõpuks ja ma loodan, et ma saan õigel ajal jaole.
Saan aru, et ise olen ju süüdi, et mitu asja korraga kõrvale võtan, lihtsalt kool oleks üks asi, aga kooliga kaasneb töö välismaal, mille jaoks on vaja keel selgeks saada ja siit mu ahelreaktsioon tekibki. 

Every day.

Lisaks kõigele on vaja hoida end ka trennirütmis, sest vaadake mina ei saa nii nagu mõni, et aega pole trenni teha. Minu jaoks on toitumine ja trenni tegemine ESMANE prioriteet. Miks küll mõtleb kindlasti mõni!?

Probleem number 1: Sest ma pean oma dieediga hoidma suht puhast joont, et ma jälle neid borrelioosinähte ei põeks ja suhteliselt ainuke, mis mind nendest eemale hoiab on toitumine. Kellel seda pole, siis ei saagi aru. Lisaks miks mul on vaja süüa asju, mis mulle kasulikud pole ja mida ma ei talu?

Probleem number 2: Trennis käimine on minu jaoks ülioluline. Asi pole üldse mingis välimuse tagaajamises, vaid faktis, et kui ma ei tee jõudu, ei võimle oma palli ja kummilindiga, siis lihtsalt ma lagunen ära. Ma olen terve elu olnud niigi nõrga sidekoega ja see lollakas borrelioos tegi mu sidekoe nii pehmeks, et tänu sellele mind see käeop üldse ootabki. Mul läksid kõik liigesed nii lahti, et lihtsalt tulid ülikergelt pesast välja. Teine asi, mida võibolla mõni ei tea on see, et olen sündinud südameprobleemidega, mis pole ohtlikud. Küll aga on ohtlik nii kui süda läheb rütmist välja ja peaksin nii tainas olema, et edasi joosta samal ajal. Pulss läheb sellisel hetkel üle kahesaja ja pilt lihtsalt läheb eest. No milleks? Trennis astun automaatselt rajalt maha, võistlustel poleks küsimustki katkestamises. Ptuiptuiptui - siiani pole juhtunud.
Kuna sünnipäraselt on vasak vats (aroobne) liiga võimas, siis parem pool (anaeroobne) arvab, et tal polegi vaja üldse ennast liigutada. Niisiis pean kombineerima neid trenne nii, et ka parem pool oma koormuse saaks. Kui üldse midagi ei tee, siis on asi üsna hull. Siis hakkab pärast paari puhkepäeva pea ringi käima ja rütmihäire süveneb või läheb üle ventrikulaarseks ekstrasüstooliaks. Kusjuures see tekkis koos borrelioosiga ning rütmihäirete probleem pidi tekkima päris paljudel. Läbi nüüd selle keha puhastamise ja toitumise pole ma neid ekstrasüstooliaid põdenud.

Igatahes on kõike liiga palju. Koer tahab ka jalutamist (ei ma pole seda tüüpi, et näe viin su metsa äärde ja toimeta ära). Teine pool tahab tähelepanu. Kõik tahavad tähelepanu. Koguaeg annan kõigile ja kõigele endast tüki ja need tükid hakkavad lõppema. Ainuke, mis mu ajusid veel kahe kõrva vahel toimivana hoiab ongi see kui lähen trenni, kus ma ei mõtle midagi. Ma ei tea enam, mis selle kogu enda põletamise point on, aga äkki kui ma end Raja tänavale kohvriga suunan, siis keegi sealt oskab öelda? :)

2015 kokkuvõte: 4299 km! ... Ja uus käe op.

Nagu peakiri juba etteruttavalt ütleb, siis oli üks VÄGA tegus 2015! Numbrid räägivad enda eest ja siin postituses ma ei hakka üldse mingeid vanu teemasid üles väga võtma ja linke kopeerima, vaid teen ühe numbrilise kokkuvõtte!

2015:
Kogu aasta kilometraaž oli lausa 4299km! Kõik kes ratast sõidavad, kindlasti nüüd mõtlevad, et jumala eest mis numbrid need on :) Aga ratta seljas veetsin ma ainult 732 kilomeetrit sel aastal ning seega jääb üle vaid oma jalgade üle uhkust tunda, sest need koperdasid kokku 3567 km!

Ilmselgelt võin öelda, et jooksin piisavalt, jalutasin peaaegu sama palju kui jooksin ja discisin käed otsast!
Kuna mingi kümme kilomeetrit on täiesti lampi seal mõni lauatennis ja natuke uisutamist, siis need ei vääri mainimist, küll on aga kõige tähtsamad kilomeetrid siin:
Jalutamine - 1501 km
Jooksmine - 1555 km
Discgolf - 365 km
Ratas - 732 km

Treeningtunde kokku: 792 tundi ja 42 minutit. Kuna mõni ei arva jalutamist treeningu sisse, siis mina endal seda kohati arvan, sest mõnipäev keskmiselt 8-10 km rühkida 6-7 km tunnis EI OLE uimamine ega jalutamine ja samal ajal taevasse vahtimine...AGA kui kedagi väga huvitab, siis tunde ja kilomeetreid jääb ilma jalutamiseta kõvasti vähemaks ehk 1501 km ja 282 tunni jagu.
Põletasin 287 628 kcal ehk 41 kilogrammi jagu rasva. No need to worry. Kehakaal selle võrra ei vähenenud :)

 Kiirelt kokku ka detsember 2015.

Detsember 2015

 Detsember ise oli suhtelist tavaline kuu. jalutasin siiski vähem, aga jõudu sai omajagu tehtud. Isegi discima jõudsin päris palju (40km), jooksin 148km ja jalutasin 97 km.

Kogu aasta võtan kokku ikkagi positiivse noodiga, sest perearsti vahetus tõi kaasa mu haiguse diagnoosimise ja nüüd selle ravimise. Lõpp hea kõik hea.

Üks armas uudis veel. Kuna mu käe 3D MRT ei näidanud midagi muud kui lagedal platsil lendlevaid heinapalle ja nad ei saa aru kus on probleem (välja arvatud kui käele peale vaadata - fuck logic), siis ootab mind veebruaris ees uus op. Seekord tõmmatakse käsi ilusti lausa mitme ortopeedi poolt lahti ja päris korralikult. Seejärel olen 4 nädalat kipsis... Õnneks vasaku käega. Nad enam vähem teavad, kus on probleem, aga see leitakse üles korraliku käe hakkimise teel. Ma ei oota seda väga, aga hetkel on mul pöial käe otsas nii ülepaindes, et midagi kätte võtta on valus. Ühe mõtte kohaselt nad tahaks lausa ühte luutükki eemaldada, aga kuna ma olen nii KURADI ERILINE juhtum, siis seda pole eriti tehtud ja jälle vaadatakse jooksvalt.. Lisaks õmmeldakse pöidlapadi kokku natuke paar mm, et see jälle üle ei kruviks. Ees ootavad ilusad ajad ma ütlen Teile sõbrad.

Ilusaid pühi ja üks VÄGA hilinenud novembrikuu kokkuvõte

Pean juba etteruttavalt vabandama, et nii pikalt on asi soiku jäänud. Elu teeb oma korrektuurid ja aega pole just palju. Vaimne pool ei jõua puhata ja siis ei hakka mingit juttu ka just välja pressima siin.

NOVEMBER!
Jalutamine 158,4 km
Jooks 129,9 km
Jõusaal 12,8 h
Discgolf 23,9 km
Spinning 3,2 h
Pilates 1,4 h
Matk 6,9 km
Rullimine 0,2 h
Tantsimine 9,4 km
Pinks 1h

Trenni sai kokku päris palju ja jõusaali jõudsin ka päris korraliku numbriga ajaliselt. Vahepeal tegin kahel nädalavahetusel ka kaks pikka jooksu. Üks oli neist päris pikk ehk lausa 27 kilomeetrit ja seega väike test, kuidas borrelioos dieedile ja "ravile" allunud on. pean tunnistama, et pulss oli sel ajal suhteliselt OK ja jooksin terve aja ehk siis võtsin ka kõik suuremad Otepää tõusud! Põhimõttelised jooksin koeraga esimesed kilomeetrid nagu näha ja edasi ümber Pühejärve ning väike tiir linnas.

 Jõusaalis olen ka hullumoodi rabanud ja seetõttu jõudsin teha oma esimesed lõuatõmbed!! HUUUGE saavutus minu jaoks, kuna mu ülakeha on alati nii nõrk olnud, siis olen neist ainult unistanud :)

 Kuna mu ainuke leivatoode, mida süüa sain, on vist pankrotistunud, siis pidin hakkama ise leiba küpsetama!! Kusjuures ma ei oskagi enam ilma. Kõik on naturaalselt kääritatud, ilma pärmita ja lisatud ainult natukene (lisaks soolale) kookospalmi suhkurt. Olen teinud nii lihaga kui rosinatega, aga lemmikuks on kujunenud datli-pähkli leib :)

Vasakul lihaga ja teine rosinatega.

Rukkileib

 Ja veel!!! Kuna ma olen kaneelimeest täielikult sõltuvuses ja see rändab vahel isegi mu kohvitassi, siis olen teinud ka toortatra küpsiseid. Jälle sisse datleid ja pähkleid ning loomulikult MESI ja kaneelimesi!!

Toortatra.mee küpsised. LEMMIK!

Hirsipuded riisipiima ja kaneelimeega. OMG...peale seda võiks maratoni joosta!

Varsti saab teha juba detsembrikuu kokkuvõtteid ja isegi aasta numbrid välja tuua, siis võin saladuskatte all, et kõik eesmärgid on see aasta täidetud! See ei tähenda trenniluusi, sest enda ehitamine käib endiselt täie hooga ja jõusaal on hetkel parim sõber.
Kuna kool ajab mind kogu muu elu kõrvalt hulluks ja vahel on vaja teha täiesti kummalisi ülesandeid, siis lõppu saab vabalt panna ühe pildi.. Ma usun, et kõik õppurid tunnevad end puudutatuna :)

Ilusaid pühi ja kui enne uut aastat midagi kirjutada ei jõua, siis soovin juba imelist vana-aasta lõppu ja et uus 2016 oleks veelgi värvikam!

Word!

Virtuaaljooks ja discgolfi pildid.

Panin end eelmisel nädala nii ekspromt kirja Virtuaaljooksule, millel olen ka enne osalenud. Seekord oli kavas 5 km, kuna ma pole üldse palju jooksnud ja lõike teinud, siis ei hakanud pikemat kannatust ette võtma. Kui aus olla, siis võtan rinnanumbri lahti esimest korda...praegu.

Kuna pühapäeval oli juba kell 10 minek disci mängima, siis otsustasin, et teen oma soojenduse juba 7:50 ja 8:20 hakkan kihutama :) Ütleme nii, et nii varajase hommikutunni kohta olin väga kiire ja endalegi üllatuseks läbisin 5 km punkti 21:36 peal. Virtuaaljooksul on aga nii, et ikkagi tuleb üle joosta see 100-200 meetriga vigade vältimiseks ja kell läks kinni 22:03 peal. Üks noormees suutis sama aja joosta :)

 Kokkuvõttes ma tahaks öelda, et jäin väga rahule, sest hooajaväliselt üks parimaid aegu siin Otepää küngaste vahel joosta on täitsa kummaline. Ma ei teagi kas peaksin järgmise 5 km panema staadionil või? Kui keegi on Tartust ja tahaks minna staadionile või halli jooksma, siis andke teada! Üksi on üsna nukker nii :)

Vahet pole siis kas jookseme samas ajas või erinevalt. Selline lisamotivatsioon kui keegi peale Sinu veel pingutab :)

Esimene kilomeeter oli kõige kiirem, lausa 4:05. Minu üllatuseks oli see nii kerge, et oleksin võinud samas tempos jätkata, aga minu kahjuks ilmusid ette "mäed", kust roomasin üles 5 min/km tempos ja seejärel üritasin sirgel kõike tagasi joosta. Olin arvestanud, et kui jooksen kõik 4:30ga, siis pean ka väga rahule jääma, aga tõesti üllatavalt kerge oli...

Sellega muidugi päev ei lõppenud. Tormasin kohe edasi disci taguma ja seejärel jõusaali. Viimasel ajal energiat mitme naise jagu ja seega tuleb see kuhugi suunata.

Varsti saab täis uskumatud VIIIIISSSS kuud ilma suhkruta. Gluteen ja piimatooted on nagunii väljas, aga tõesti see suhkur on praegu kõige rohkem mind üllatama pannud, et pole nagu otseselt isu ka. Ju siis on toit menüüs ka selline, et veresuhkur on ülistabiilne ja piisab puuviljadest ja datlidest. Igapäevased on endiselt toormahlad. Kuna ma väga keedetud juur- ja aedviljade fänn pole, siis...

Viimased treeningud on enamasti sellised, et tund-poolteist kardiot ja seejärel samapalju jõudu otsa. Kompleksiga läheb küll veidi kauem, aga enamasti teen ükspäev ülakeha ja seejärel jalgu. Olen avastanud enda jaoks jälle immi ja spinningu, nii et jooksujalanõud saavad vahepeal puhata :) Nädalavahetusel on siiski kavas teha üks pikem jooks vms. Ei ole veel otsustanud, kas tugev imm Käärikul või pikk jooks-kõnd matka. Tuleb lihtsalt jälgida enesetunnet ja lihaste seisu. Kui jaksu on, siis miks mitte. Ilmselt hetkel on selline hea periood ka, kus pole otseselt kohustusi kava jälgida ja saab rahumeeli jõusaalis käia.

Kuna kaamera mälukaart oli pikalt katki ja uue soetasin alles nüüd, siis oli isu minna õue ja midagi liikumise pealt kätte saada. Aitäh poistele, kes aitasid pilte kätte saada :)

Kõigest ja mittemillestki.

Juhhei! Sain eelmisel reedel väikeste viperustega koju tagasi! Pole midagi paremat kui oma kodu. Põrand on uuenenud ja uputus on minevik :)

Päss tundub ka täiega rahul olevat... Laupäeval toimus Otepääl Come Back'is pidu ehk kes teavad, siis Aeg Maha on iga-aastaselt toimuv stiilipidu. See aasta oli teemaks vestern.

Kaabu, Kirli ja normaalsed sammud.

VAADAKE samme... Tsiisas noh.. Kella 1-poole 6 vahel on kõvasti tantsitud. Ma ei hakka parem rääkima kui KÕRGED kontsad mul jalas olid ja mida tegid jalad koju jõudes. Kuna kell 6 viisin koera ka kohe jalutama, siis tossudes oli päris okei olla. Selline tunne nagu keegi oleks WalkMaxid mulle jalga pannud ja ma oleks üle taldade veerenud.. Pool 7 sain lõpuks magama!

Pässiga filmiõhtul (nagu näha ta ei vaata)

Vahepeal leidisn poest ka väga huvitavad batoonid. Läksid üldse muid otsima, kuid sattusin hoopis millegi muu otsa!

Yumm!!

Tegemist on päris maitsvate batoonidega ja soovitan soojalt! Kui keegi leiab poest muid maitseid ka, siis andke märku. Kohalik pood pakub hetkel kolme varianti. 

Üldiselt on hetkel jube õunaisu millegipärast, aga vahele olen tublilt söönud ka suure isuga borši ja head salatit, kus sees on kurk, paprika, gluteenivabad makaronid, sinep, muna, mais, lehtsalat, oliivid ja õun.

Koolirindel läheb nii, et ma ootan natuke seda talvist suuremat vabat auku, sest hetkel on kuidagi jubedalt need nädalat üksteise otsa pandud ja kodutööde maht tundub üsna keeruline. Asi isegi polegi mahus, vaid mingid arvutustööd ajavad juhtme nii kokku, et ma ei tea kuidas ma nad ära teen. Õnneks kaasa on tugeva taibuga ja üritab mulle neid asju selgeks teha läbi Skype, sest neid asju on päris tõsiselt vaja tulevikus.

Sai kopaga mängida ja kaevata nii nagu süda lustis :)

Sisimas olen ma juba selline, et katsun mitte kergete asjade peale ärrituda. Tundub, et nagu aega oleks liiga vähe ja asju liiga palju mida teha. Töö on põhikohal, seejärel vaja ju liigutada ka ennast, muidu kukuvad jäsemed ära küljest ja siis tuleb kool.

Ma ei hakka siin üldse mõtlema ka kuidas teised seda teevad, sest mina pole teised ja kõik pole ühesuguse pingetaluvusega. Mul on kogu selle virr-varri keskel isegi segamini, mis nädalapäevad on, rääkimata sellest, et üldse midagi meeles püsiks...

Kogu selle suure puntra kõrval alustasin ma borrelioosi välja ajamisega ja ütleme nii, et lähedasemad teavad, mida ma võtan ja teised mitte. Kui ma siin toiduga sain kõik kontrolli alla, siis selle asja võtmine tekitas mingi aja pärast sellise karusselli organismis, et lihtsalt KÕIK need valud tulid tagasi korraga ja siis nii ma ägisesin siin.. Liikusin ikka ringi ja selles mõttes kõik ok, aga need liiges-lihas- ja kõõlusvalud ajavad suht eneka äärele. Mul on hea meel, et mu ümber on vahel inimesed, kes viivad mu argipäevast natuke välja ja ma ei pea käima üksi trennis või mõtlema kui ropprõve see kõik on. Võilillejuured läksid uuesti käiku ja lähiajal saabub purk ka mu sipelgapuukoort, mida tuleb enne magamaminekut suurema doosina võtta, et takistada öösiti bakterite levikut. Mõni arst, kes siin loeb, ei peagi sellest aru saama.. Keegi ei pea aru saama miks ma seda teen, vaid ütlen, et kui pole enne olnud seda, siis keegi ei tea kui meeleheitele see tapjaloom sind ajab. Kui Eestis on borrelioosi ja tema kaasuvate haiguste testimine lapsekingades, siis Saksamaa ja muu maailm on ajast juba vaikselt ees. Soovitan soojalt arstidel oma silmringi laiendada ja natukenegi kaugemale mõelda kui see, et "neid valusid ei põhjust borrelioos". Ära ütle seda enne kui sul endal pole olnud.

Kellel huvi võib lugeda üldse silmaringi laiendamiseks selle kohta http://www.lymephotos.com/ ja küsimustele on vastatud SIIN. Mina ei tegele c-vitamiini ja soolade võtmisega kui keegi seda arvab, vaid tarvitan midagi muud, aga märkimisväärne on see ikka.
Veel saab lisa lugeda SIIT
Lisaks, kes kahtleb borrelioosi nähtudes, siis hea näide on SEE neiu, kellel diagnoositi kuus aastat alles hiljem borrelioos, koos kaasuvate harudega (mida meil ei testita). Ma ei tea miks ainult. Minu teada on võimalik vist üldse testida meil äkki seitset varianti neid, kuigi Borrelioosil on neid kokku (kui ma ei eksi) 12 ja üldse kokku haigusi üle 30. See number ütleb kõik... Ja pole kellegi asi öelda, kuidas peaksime seda ravima või kontrolli all hoidma. Fakt on see, et antibiootikumid teda täiesti välja ei saa ja bakter elab rõõmsalt meis edasi, kuigi me seda ei pruugi tunda. Tõestatud.
Ühesõnaga see tarvitatav asi tõmbas mul need mürgid jälle käima suuremas koguses ja katsun neid siin ohjeldada. Nagu ütlesin, siis "ravi" kestab ca aasta. Võimalik, et ka vähem kui suurtes kogustes tarbimine enam nähte ei tekita (ehk need borre nähud kaovad).

Söön endiselt tublilt enda arust ja olen rõõmsalt gluteeni, piima- ja suhkruvaba. Ei ole alla andnud ja õnneks pole ka isu mingit kooki süüa. Ise ka imestan kui aus olla... Praegu piisab datlitest ja banaanidest :)

Täna sain isegi alustatud immi tegemisega, sest talv varsti tuleb :)

Lõppu panen siia täitsa kuulutuse kohe. Kui keegi tahab endale kevadeks-suveks soetada kiiruiske, siis ma müün enda omasid. Kaasa saab treening- ja võistlusrattad. Jalg on mul 40, mul on pandud sisse ka lisatallad, sest ma ise tundsin, et vajan kõrgendust, aga neid ei pea olema. Lisaks on uiske võimalik veel 2x kuumutada oma jala järgi. Üks kord olen ma seda juba teinud. Kui kellegil on soovi küsida midagi nende kohta või jalga proovida, siis võtke julgelt ühendust :)

Oktoobrikuu kokkuvõte ja olen eluaseme prostituut.

Ütleme nii, et kohe näha kui pole aktiivset võistlusperioodi või isegi treeningperioodi. Blogi on vaiksem, sest ka minu muu elu ei vaja väga kommenteerimist: kool, töö, trenn. Vähe pole ka sellest, et varsti lisanduvad keelekursused ja praktika Norras, mis lõpeb alles 2017. aasta suvel. Kui ma selle aja jooksul läbi ei põle, siis võin end Superwomaniks tituleerida ja ilmselt medali kaela panna, aga siiski olen otsustanud, et kui ikka kõike on liiga palju, siis tuleb hakata otsuseid tegema, sest mida ma selle närtsinud tervise ja katkise vaimse olekuga ikka elus peale hakkan.

Nagu seda kõike vähe oleks, siis hetkel blogin ma üldse ühest majutusasutusest. Vähe selles, et olen pea viimased kuu aega ainult kottide otsas elanud, siis otsustas mu pesumasina klapp katki minna ja edasi oli ainult fantastiline sündmuste ahel: klapp katki -> vesi ei jäänud seisma -> sain vee seisma, aga vaikselt kogunes vesi edasi masinasse -> tulin koju ja kõik vesi põrandal. Õnneks tegin suvel omale just tuumapommikindlama kindlustuse kui enne oli (aga neis ei saa enne kindel olla, kui päriselt vaja läheb), siis nüüd vahetatakse põrand ilusti välja ja köögi seinad saavad ka uue näo. Lisaks katab kindlustus ka ajutise elamispinna kulud ja nii ma saan niikaua motelli või kodumajutust (kuidas keegi nimetab) nautida. Pässil on siin lausa suur rõdu ja toas on ka köök ja saun. Nimetan meid vaikselt eluaseme prostideks, sest kohvrid käivad kinni ja lahti, üks nädal Norras, üks nädal ühikas, paar päeva Tallinnas, paar päeva KODUS, siis jälle Tallinnas ja nüüd otsapidi tagasi Otepääl, aga kindlasti mitte kodus.

Olen oma emale väga tänulik, et on Pässi niikauaks enda hoole alla võtnud, sest ka tema on tööinimene. Täpsemalt kondiiter-pagar ehk siis ärkab vara ja enne seda veel jalutab koera... Norras ja ühikas koera kaasas polnud, aga nüüd ma ikka tõin ta ära Otepääle.

Mõlemad nii õnnelikud!

Endal on nii suur igatsus peal ja eks ka tema on stressis, sest ei saa aru miks ma koguaeg edasi-tagasi ringi tuiskan nagu segane. Muidu oleksin saanud rahulikult Tallinnas ema juures niikaua olla, kuni põrand uue kuue saab, aga täpselt keset nädalat ehk täna, pean minema oma kivisillutiste tundi järele minema tegema. Nimelt oli tegelikult eelmine nädal kool, aga sain ilusti ära räägitud, et sinna tundi ma ei jõua, sest läksin 3D MRT tegema oma kõõluseta käest. Eks pean arstile nüüd kirja saatma, et kas siis olengi ametlikult kõõluseta või on see nii olematu, et tõesti käsi sellepärast nii lahtine ongi...

No mis ma ikka heietan siin oma elu üle. Enda süü, et niipalju kohustusi olen võtnud, aga arvan endiselt, et tulen sellega toime ja juuniks 2017 saan omale selle "hero" medali kaela riputada. Sihikindlus on mu teine nimi ja lähen kasvõi hambad ristis selle teekonna lõpuni.

Tee ajuvaba nägu kindlasti / Puitehitiste tund

Haljastuse pool (6 täistundi kaevamist ja möllamist ja järgmisel päeval oli huvitav tunne...)

Oktoobrikuu kulges nii, et kohe 1. oktoobril läksin jõusaali, kõik oli ilus ja kena, aga Norra minek tekitas MEGA pingelanguse ja nii ma haigeks jäingi. Kõigepealt tõmbas neelupõletiku peale ja siis põhimõtteliselt nädal aega olin tubli ja ei retsinud ennast. Käisin vahepeal jalutamas ainult, et oma nina lahti saada :)

Haigused läbi huumoriprisma :)

Peale pikemat kogumist läksin jooksma või noh... tegin jooks-kõndi ja minu üllatuseks oli pulss ääääääärmiselt madal. Äkki oligi mulle seda pausi vaja? Kui Minionsid arvavad, et ma olen TOO AWESOME, siis ma arvan siiski, et keha ütles, et slow down natuke.. PUHKA!

Oktoober numbrites:

Kõike on täpeselt parasjagu nagu näha. Edasi sain soovitused teha üldse Tehvandil immi vahelduseks.. Tuleb oma kelder üle vaadata ja need kepid välja tõmmata, mis tolmu all on. Kuna olen mitu talve Norras olnud, aga seekord lähen tagasi alles märtsis, siis tähendab see seda, et saan SUUSATADAAA!!! Eelmised Salomonid suusatasin ribadeks ehk siis pean kõva nutsu välja käima, et uued osta (ouch..). Talv ma ootan sind!!