Virtuaaljooks ja discgolfi pildid.

Panin end eelmisel nädala nii ekspromt kirja Virtuaaljooksule, millel olen ka enne osalenud. Seekord oli kavas 5 km, kuna ma pole üldse palju jooksnud ja lõike teinud, siis ei hakanud pikemat kannatust ette võtma. Kui aus olla, siis võtan rinnanumbri lahti esimest korda...praegu.

Kuna pühapäeval oli juba kell 10 minek disci mängima, siis otsustasin, et teen oma soojenduse juba 7:50 ja 8:20 hakkan kihutama :) Ütleme nii, et nii varajase hommikutunni kohta olin väga kiire ja endalegi üllatuseks läbisin 5 km punkti 21:36 peal. Virtuaaljooksul on aga nii, et ikkagi tuleb üle joosta see 100-200 meetriga vigade vältimiseks ja kell läks kinni 22:03 peal. Üks noormees suutis sama aja joosta :)

 Kokkuvõttes ma tahaks öelda, et jäin väga rahule, sest hooajaväliselt üks parimaid aegu siin Otepää küngaste vahel joosta on täitsa kummaline. Ma ei teagi kas peaksin järgmise 5 km panema staadionil või? Kui keegi on Tartust ja tahaks minna staadionile või halli jooksma, siis andke teada! Üksi on üsna nukker nii :)

Vahet pole siis kas jookseme samas ajas või erinevalt. Selline lisamotivatsioon kui keegi peale Sinu veel pingutab :)

Esimene kilomeeter oli kõige kiirem, lausa 4:05. Minu üllatuseks oli see nii kerge, et oleksin võinud samas tempos jätkata, aga minu kahjuks ilmusid ette "mäed", kust roomasin üles 5 min/km tempos ja seejärel üritasin sirgel kõike tagasi joosta. Olin arvestanud, et kui jooksen kõik 4:30ga, siis pean ka väga rahule jääma, aga tõesti üllatavalt kerge oli...

Sellega muidugi päev ei lõppenud. Tormasin kohe edasi disci taguma ja seejärel jõusaali. Viimasel ajal energiat mitme naise jagu ja seega tuleb see kuhugi suunata.

Varsti saab täis uskumatud VIIIIISSSS kuud ilma suhkruta. Gluteen ja piimatooted on nagunii väljas, aga tõesti see suhkur on praegu kõige rohkem mind üllatama pannud, et pole nagu otseselt isu ka. Ju siis on toit menüüs ka selline, et veresuhkur on ülistabiilne ja piisab puuviljadest ja datlidest. Igapäevased on endiselt toormahlad. Kuna ma väga keedetud juur- ja aedviljade fänn pole, siis...

Viimased treeningud on enamasti sellised, et tund-poolteist kardiot ja seejärel samapalju jõudu otsa. Kompleksiga läheb küll veidi kauem, aga enamasti teen ükspäev ülakeha ja seejärel jalgu. Olen avastanud enda jaoks jälle immi ja spinningu, nii et jooksujalanõud saavad vahepeal puhata :) Nädalavahetusel on siiski kavas teha üks pikem jooks vms. Ei ole veel otsustanud, kas tugev imm Käärikul või pikk jooks-kõnd matka. Tuleb lihtsalt jälgida enesetunnet ja lihaste seisu. Kui jaksu on, siis miks mitte. Ilmselt hetkel on selline hea periood ka, kus pole otseselt kohustusi kava jälgida ja saab rahumeeli jõusaalis käia.

Kuna kaamera mälukaart oli pikalt katki ja uue soetasin alles nüüd, siis oli isu minna õue ja midagi liikumise pealt kätte saada. Aitäh poistele, kes aitasid pilte kätte saada :)

Kõigest ja mittemillestki.

Juhhei! Sain eelmisel reedel väikeste viperustega koju tagasi! Pole midagi paremat kui oma kodu. Põrand on uuenenud ja uputus on minevik :)

Päss tundub ka täiega rahul olevat... Laupäeval toimus Otepääl Come Back'is pidu ehk kes teavad, siis Aeg Maha on iga-aastaselt toimuv stiilipidu. See aasta oli teemaks vestern.

Kaabu, Kirli ja normaalsed sammud.

VAADAKE samme... Tsiisas noh.. Kella 1-poole 6 vahel on kõvasti tantsitud. Ma ei hakka parem rääkima kui KÕRGED kontsad mul jalas olid ja mida tegid jalad koju jõudes. Kuna kell 6 viisin koera ka kohe jalutama, siis tossudes oli päris okei olla. Selline tunne nagu keegi oleks WalkMaxid mulle jalga pannud ja ma oleks üle taldade veerenud.. Pool 7 sain lõpuks magama!

Pässiga filmiõhtul (nagu näha ta ei vaata)

Vahepeal leidisn poest ka väga huvitavad batoonid. Läksid üldse muid otsima, kuid sattusin hoopis millegi muu otsa!

Yumm!!

Tegemist on päris maitsvate batoonidega ja soovitan soojalt! Kui keegi leiab poest muid maitseid ka, siis andke märku. Kohalik pood pakub hetkel kolme varianti. 

Üldiselt on hetkel jube õunaisu millegipärast, aga vahele olen tublilt söönud ka suure isuga borši ja head salatit, kus sees on kurk, paprika, gluteenivabad makaronid, sinep, muna, mais, lehtsalat, oliivid ja õun.

Koolirindel läheb nii, et ma ootan natuke seda talvist suuremat vabat auku, sest hetkel on kuidagi jubedalt need nädalat üksteise otsa pandud ja kodutööde maht tundub üsna keeruline. Asi isegi polegi mahus, vaid mingid arvutustööd ajavad juhtme nii kokku, et ma ei tea kuidas ma nad ära teen. Õnneks kaasa on tugeva taibuga ja üritab mulle neid asju selgeks teha läbi Skype, sest neid asju on päris tõsiselt vaja tulevikus.

Sai kopaga mängida ja kaevata nii nagu süda lustis :)

Sisimas olen ma juba selline, et katsun mitte kergete asjade peale ärrituda. Tundub, et nagu aega oleks liiga vähe ja asju liiga palju mida teha. Töö on põhikohal, seejärel vaja ju liigutada ka ennast, muidu kukuvad jäsemed ära küljest ja siis tuleb kool.

Ma ei hakka siin üldse mõtlema ka kuidas teised seda teevad, sest mina pole teised ja kõik pole ühesuguse pingetaluvusega. Mul on kogu selle virr-varri keskel isegi segamini, mis nädalapäevad on, rääkimata sellest, et üldse midagi meeles püsiks...

Kogu selle suure puntra kõrval alustasin ma borrelioosi välja ajamisega ja ütleme nii, et lähedasemad teavad, mida ma võtan ja teised mitte. Kui ma siin toiduga sain kõik kontrolli alla, siis selle asja võtmine tekitas mingi aja pärast sellise karusselli organismis, et lihtsalt KÕIK need valud tulid tagasi korraga ja siis nii ma ägisesin siin.. Liikusin ikka ringi ja selles mõttes kõik ok, aga need liiges-lihas- ja kõõlusvalud ajavad suht eneka äärele. Mul on hea meel, et mu ümber on vahel inimesed, kes viivad mu argipäevast natuke välja ja ma ei pea käima üksi trennis või mõtlema kui ropprõve see kõik on. Võilillejuured läksid uuesti käiku ja lähiajal saabub purk ka mu sipelgapuukoort, mida tuleb enne magamaminekut suurema doosina võtta, et takistada öösiti bakterite levikut. Mõni arst, kes siin loeb, ei peagi sellest aru saama.. Keegi ei pea aru saama miks ma seda teen, vaid ütlen, et kui pole enne olnud seda, siis keegi ei tea kui meeleheitele see tapjaloom sind ajab. Kui Eestis on borrelioosi ja tema kaasuvate haiguste testimine lapsekingades, siis Saksamaa ja muu maailm on ajast juba vaikselt ees. Soovitan soojalt arstidel oma silmringi laiendada ja natukenegi kaugemale mõelda kui see, et "neid valusid ei põhjust borrelioos". Ära ütle seda enne kui sul endal pole olnud.

Kellel huvi võib lugeda üldse silmaringi laiendamiseks selle kohta http://www.lymephotos.com/ ja küsimustele on vastatud SIIN. Mina ei tegele c-vitamiini ja soolade võtmisega kui keegi seda arvab, vaid tarvitan midagi muud, aga märkimisväärne on see ikka.
Veel saab lisa lugeda SIIT
Lisaks, kes kahtleb borrelioosi nähtudes, siis hea näide on SEE neiu, kellel diagnoositi kuus aastat alles hiljem borrelioos, koos kaasuvate harudega (mida meil ei testita). Ma ei tea miks ainult. Minu teada on võimalik vist üldse testida meil äkki seitset varianti neid, kuigi Borrelioosil on neid kokku (kui ma ei eksi) 12 ja üldse kokku haigusi üle 30. See number ütleb kõik... Ja pole kellegi asi öelda, kuidas peaksime seda ravima või kontrolli all hoidma. Fakt on see, et antibiootikumid teda täiesti välja ei saa ja bakter elab rõõmsalt meis edasi, kuigi me seda ei pruugi tunda. Tõestatud.
Ühesõnaga see tarvitatav asi tõmbas mul need mürgid jälle käima suuremas koguses ja katsun neid siin ohjeldada. Nagu ütlesin, siis "ravi" kestab ca aasta. Võimalik, et ka vähem kui suurtes kogustes tarbimine enam nähte ei tekita (ehk need borre nähud kaovad).

Söön endiselt tublilt enda arust ja olen rõõmsalt gluteeni, piima- ja suhkruvaba. Ei ole alla andnud ja õnneks pole ka isu mingit kooki süüa. Ise ka imestan kui aus olla... Praegu piisab datlitest ja banaanidest :)

Täna sain isegi alustatud immi tegemisega, sest talv varsti tuleb :)

Lõppu panen siia täitsa kuulutuse kohe. Kui keegi tahab endale kevadeks-suveks soetada kiiruiske, siis ma müün enda omasid. Kaasa saab treening- ja võistlusrattad. Jalg on mul 40, mul on pandud sisse ka lisatallad, sest ma ise tundsin, et vajan kõrgendust, aga neid ei pea olema. Lisaks on uiske võimalik veel 2x kuumutada oma jala järgi. Üks kord olen ma seda juba teinud. Kui kellegil on soovi küsida midagi nende kohta või jalga proovida, siis võtke julgelt ühendust :)

Oktoobrikuu kokkuvõte ja olen eluaseme prostituut.

Ütleme nii, et kohe näha kui pole aktiivset võistlusperioodi või isegi treeningperioodi. Blogi on vaiksem, sest ka minu muu elu ei vaja väga kommenteerimist: kool, töö, trenn. Vähe pole ka sellest, et varsti lisanduvad keelekursused ja praktika Norras, mis lõpeb alles 2017. aasta suvel. Kui ma selle aja jooksul läbi ei põle, siis võin end Superwomaniks tituleerida ja ilmselt medali kaela panna, aga siiski olen otsustanud, et kui ikka kõike on liiga palju, siis tuleb hakata otsuseid tegema, sest mida ma selle närtsinud tervise ja katkise vaimse olekuga ikka elus peale hakkan.

Nagu seda kõike vähe oleks, siis hetkel blogin ma üldse ühest majutusasutusest. Vähe selles, et olen pea viimased kuu aega ainult kottide otsas elanud, siis otsustas mu pesumasina klapp katki minna ja edasi oli ainult fantastiline sündmuste ahel: klapp katki -> vesi ei jäänud seisma -> sain vee seisma, aga vaikselt kogunes vesi edasi masinasse -> tulin koju ja kõik vesi põrandal. Õnneks tegin suvel omale just tuumapommikindlama kindlustuse kui enne oli (aga neis ei saa enne kindel olla, kui päriselt vaja läheb), siis nüüd vahetatakse põrand ilusti välja ja köögi seinad saavad ka uue näo. Lisaks katab kindlustus ka ajutise elamispinna kulud ja nii ma saan niikaua motelli või kodumajutust (kuidas keegi nimetab) nautida. Pässil on siin lausa suur rõdu ja toas on ka köök ja saun. Nimetan meid vaikselt eluaseme prostideks, sest kohvrid käivad kinni ja lahti, üks nädal Norras, üks nädal ühikas, paar päeva Tallinnas, paar päeva KODUS, siis jälle Tallinnas ja nüüd otsapidi tagasi Otepääl, aga kindlasti mitte kodus.

Olen oma emale väga tänulik, et on Pässi niikauaks enda hoole alla võtnud, sest ka tema on tööinimene. Täpsemalt kondiiter-pagar ehk siis ärkab vara ja enne seda veel jalutab koera... Norras ja ühikas koera kaasas polnud, aga nüüd ma ikka tõin ta ära Otepääle.

Mõlemad nii õnnelikud!

Endal on nii suur igatsus peal ja eks ka tema on stressis, sest ei saa aru miks ma koguaeg edasi-tagasi ringi tuiskan nagu segane. Muidu oleksin saanud rahulikult Tallinnas ema juures niikaua olla, kuni põrand uue kuue saab, aga täpselt keset nädalat ehk täna, pean minema oma kivisillutiste tundi järele minema tegema. Nimelt oli tegelikult eelmine nädal kool, aga sain ilusti ära räägitud, et sinna tundi ma ei jõua, sest läksin 3D MRT tegema oma kõõluseta käest. Eks pean arstile nüüd kirja saatma, et kas siis olengi ametlikult kõõluseta või on see nii olematu, et tõesti käsi sellepärast nii lahtine ongi...

No mis ma ikka heietan siin oma elu üle. Enda süü, et niipalju kohustusi olen võtnud, aga arvan endiselt, et tulen sellega toime ja juuniks 2017 saan omale selle "hero" medali kaela riputada. Sihikindlus on mu teine nimi ja lähen kasvõi hambad ristis selle teekonna lõpuni.

Tee ajuvaba nägu kindlasti / Puitehitiste tund

Haljastuse pool (6 täistundi kaevamist ja möllamist ja järgmisel päeval oli huvitav tunne...)

Oktoobrikuu kulges nii, et kohe 1. oktoobril läksin jõusaali, kõik oli ilus ja kena, aga Norra minek tekitas MEGA pingelanguse ja nii ma haigeks jäingi. Kõigepealt tõmbas neelupõletiku peale ja siis põhimõtteliselt nädal aega olin tubli ja ei retsinud ennast. Käisin vahepeal jalutamas ainult, et oma nina lahti saada :)

Haigused läbi huumoriprisma :)

Peale pikemat kogumist läksin jooksma või noh... tegin jooks-kõndi ja minu üllatuseks oli pulss ääääääärmiselt madal. Äkki oligi mulle seda pausi vaja? Kui Minionsid arvavad, et ma olen TOO AWESOME, siis ma arvan siiski, et keha ütles, et slow down natuke.. PUHKA!

Oktoober numbrites:

Kõike on täpeselt parasjagu nagu näha. Edasi sain soovitused teha üldse Tehvandil immi vahelduseks.. Tuleb oma kelder üle vaadata ja need kepid välja tõmmata, mis tolmu all on. Kuna olen mitu talve Norras olnud, aga seekord lähen tagasi alles märtsis, siis tähendab see seda, et saan SUUSATADAAA!!! Eelmised Salomonid suusatasin ribadeks ehk siis pean kõva nutsu välja käima, et uued osta (ouch..). Talv ma ootan sind!!

Kilisen ja kolisen, lonkan ja mölisen.

 Täpselt nii see siin ongi hetkel, sest eile peale imelist matka siin Norras läks olemine kahtlaseks ja öösel ärkasin valusa kurguga. Pole 2,5 aastat üldseeeee gripis olnud ja nüüd põmaki. Tunnen oma mahladest puudust, sest ega ma kohvrisse seda masinat ju toppima ei hakanud ja eks koju jõudes teen selle kõik tasa. Tundub, et sügiseti läheb kõikide elu nii kiireks, et blogides on selline suurem vaikus... Ei salga, et ka mul on tegemist olnud ja ööpäevas võiks rohkem tunde olla kindlalt kohe kui ettemääratud 24.

Kuna endiselt on selline ei liha ega kala periood, siis oktoobris (täitsa esimesel kohe) alustasin oma jõusaali teemaga. Mitte, et enne oleks vormist väljas olnud, vaid lihtsalt ei taha, et koolis käed otsast tuleks ja discimisel õlad valutama hakkaks. Tundub, et kõik toimib, sest olen vahepeal mingi 3-4 ringi päevas teinud ketastega ja ei mingit valu :)

Jõusaali endlid. Uhkes üksinduses on lausa lust :)

Olen oma disci paarilisega jõudnud ka Annikoru paarispäevakutele. Kahjuks on seal reegel, et 8st kuues peab osalema ja me vist osaleme viies või midagi sellist. Igatahes ühel pühapäeval sain oma esimese holari kätte (hole-in-one) ja pole miskit paremat kui selle eest veel raha ka saada!

 Nii, et kui minul õnnestus 101 € saada, siis mõni nädal ei võta keegi seda holarit välja ja see raha muudkui koguneb ja koguneb, kuni keegi seal mitu sotti välja kaevab...

Sõbrannaga discimas.

Vahepeal olid ka Elva lahtised MV, mille tulemus jättis soovida, aga millegipärast auhindu lendas ikka. Kõige selle nänni sees kaks kõige olulisemat asja:

Igatahes tahan siia jutu vahele kiirelt panna ka pildi oma pastadest ja värkidest. Vasakul riisinuudlid, maisimakaronid ja edasi riisi-maisijahumakaronid. Keskmisi ehk maisimakarone meeldib mulle osta ka spagettidena :) Võtsin hetkel igaks juhuks Norra kaasa need, aga tegelikult juba poes surfates leidsin siit ka. Oleks ju imelik kui poleks..

Kuna olen hetkel lühivisiidil Norras, siis... ma panen pilte, sest kõik teavad juba, et ma muud siin ei tee kui matkan ja teen trenni...või siis olen voodis haige.. (jess!..)

Sky is the limit :)

 Jooksin vahelduseks jälle seda mõnnat rada, kus pool teed läheb üles ja pool alla...

Üles mäkke aeglasemalt ja alla kiiremini (ca 4:40)

Tundub kuidagi "imelik", et siin olles on sammude arv märgatavalt vähenenud. pole ju koera, keda õue jalutama viia ja siin selle discgolfiga halvad lood. Kodus oli asi aga hoopis teine...

Selle suure sammude hulga peale tegin ükspäev veidi erinevama jäätise. Või noh..mis erinev, aga panin seekord vaarikaid ka sisse. Superluks!

Otsisin netist ühte koogiretsepri ka, mida koju jõudes kindlasti katsetama hakkan! Koogis pole gluteeni ega laktoosi ja mis põhiline... SUHKRUTA!! Mida mu süda ikka oskab veel tahta? Kes tahab minust ette jõuda, siis retsept ise asub SIIN.

Kook!!

Lõppu lisan ühe SEB pildi ka veel... Jalg juba tatsuks uut ringi jooksma.. Kui mul nii jubedalt halb ei oleks :D

Küsitud küsimus: Kuidas alustada jooksmisega?

See, et mina oma hooajale punkti panin ei tähenda sugugi, et kõik seda tegema peaksid. Täna toimus Tartu Linnamaraton ja ilm oleks selleks ürituseks nagu tellitud! Vaatan, et tuttavad on kenasti lõppu jõudnud ja see ongi oluline!

Ka mina jooksen edasi, aga vähem intensiivsemalt ja olen kuni kevadeni mitmekülgsem. Rohkem jõusaali ja muid tegevusi :)

Igatahes..üks asi mis ma KINDLASTI soovitaks teha üldse enne sportima asumist, on koormustest. Isegi kui te teete seda enda jaoks, siis võiks läbida kasvõi selle kõige odavam testi. Sest kui isegi midagi nihu on, siis see tuvastatakse üsna kiirelt. Sportimiseks PEAB tervis korras olema... Lisaks võimalusel oleks tore kui saaks määrata ka pulsitsoonid, sest nende järgi joosta on kõige alus. Muidugi on selle kohta ka naljad, kes liiga hoolsalt kella vaatavad, aga noh mis siis. Minu pärast vaadake või ei vaata, aga ärge punases palun jookske. Ma pole unistanudki, et see aasta 10 km alla 45 jooksen, aga see juhtus, kusjuures peale 21,1 km läbimist olin suhteliselt lebol režiimil ja ilmselt see toimis. Minu pikad jooksud ei ole kilometraaži ega tempo järgi, vaid jooksen aega ja pulssi. Isegi kui ma pean mäest üles kõndima, siis mul ei ole häbi. Miks peaks? Olen kiirem kui (peaaegu) kunagi varem ja tervis on ka ainult ülesmäge teel :)

Vahemärkusena märgin ära selle, et tahtsin lasta hommikul kohe veresuhkrut mõõta, aga kuna sattusin oma koormustesti ja muid pabereid ära viima päeval ja söögist oli möödas ainult 3,5 h, siis õde siiski tegi mulle selle testi ja minu üllatuseks oli see number väiksem kui muidu hommikul minnes tühja kõhuga. See suhkruvaba elu on kullaauk vist tervisele.

Tagasi jooksu juurde. Ma tahan rääkida väga lühidalt, kuidas mina jooksuni jõudsin. Kuna mul oli 14 aastaselt seljaga väga suur probleem ja raske oli isegi püsti seista, siis peale haiglast välja saamist ja pikka füsioteraapiat hakkasin jalutama rohkem, kuni proovisin joosta. Alustasin isegi nii, et jooksin ainult kilomeetri, siis järgmisel nädala 2,5 km siis iga nädal tõstsin kilometraaži. Ei julgenud selle seljaga midagi erilist korda saata, aga avastasin, et see teeb olukorra isegi paremaks. Kui märtsis olin veel haiglas, siis sama aasta sügisel jooksin 2 poolmaratoni ja ühe ajaga 1h ja 31 minutit. Ei tea kuidas see sündis, sest siis ei olnud mul pulsikella. Küll oli aga isu joosta nii suur, et vahel unustasin ennast 2-3ks tunniks jooksma... Seal samal jooksul tutvusin tookord oma kadunud treeneriga, kes treenis ka Jane Salumäed (Uno Källe). Ma poleks paremat treenerit soovinudki. Tema soovitus oli joosta kuni uue aasta saabumiseni sellised 10 kilomeetriseid ringe ja vahele fartleke. Kes veel ei tea, siis fartlek on jooksumäng, kus joostakse vahelduva eduga natuke kiiremini ja natuke aeglasemalt keskmisest tempost. Trenni põhimõte on sundida organismi ilma peatumata pingutama. Kui keegi seda veel jooksnud ei ole, siis võite seda vahel joosta kasvõi vahelduseks, et jooks liiga rutiinseks ei läheks :)
Näide: 7 km fartlek: jooksed 2 km soojaks tavalises tempos ja siis teed 10x200 meetrit kiiremini ja iga kiirenduse vahele sörgid 200 meetrit. Kiire jooks ei tohiks olla selline täislaksuga jooksmine, vaid kiirem kui tavaline jooks veidi. Ehk kui muidu jooksed 7 min km, siis kiirenduse võiks teha 6 min km tempos ja sörgi vahele 8 min tempos. Kui need kümme korda on läbi tehtud, siis ongi juba 6 km täis ja jääb ainult üle viimane kilomeeter koju joosta.

Palusin Roman Fostilt kommentaari, et kuidas siis peaks ikkagi alustama (kehtib hetkel 21,1 km soovijale):
Tsiteerin: "Kui soovitakse joosta aasta pärast joosta poolmaratoni, siis ma soovitaks kuni aprilli kuuni hoida treeningud vahelduvad st ,mitte ainult jooksmine, et jooksulihased mitte üle koormata..neli trenni võiks ikka nädalas olla..nt teisipäev ÜKE (üldkehaline ettevalmstus) treening siseruumides, kolmapäev ujumine, neljapäev puhkus, reedel 40-80min (nädalast nädalasse tõsta 5min haaval: 40-45-50-45-50-55-50-55-60-55-60-65), sinna sisse teha iga 10min tagant 1min kiirem jooks poolmaratoni plaanitavas tempos, ülejäänud jooks ca 40-60sek aeglasem. Pühapäev võiks olla pikem aeroobne samuti võiks koormusi doseerida, aga 10min haaval alustaks 60min pealt. Tempo peaks olema ca 60sek aeglasem planeeritavast poolmaratoni tempost v aeroobse pulsiga (harju keskm 140). Esmaspäeval puhkus, laupäev samuti või siis jalgratas, ujumine, suusatamine või muu spordiala. Kevade poole lülitaks sisse nädalalõppudel juba tempojookse poolmaratoni rütmis (10km võistlused sobivad samuti) või fartlek kord nädalas, ujumise jätaks ära ja selle asemel taastav jooks 40-60min."

Tahan öelda, et teismelisena on eriti oluline mitte keskenduda ainult jooksmisele või üldse ühele asjale, sest kasvav organism vajab mitmekesist trenni, seeläbi kasvab inimese võimekus. Kuna ma olen alati väga mitmekülgne sportija olnud, siis talvel armastan suusatamaist, lauatamist..vahel eksin ka spinninguratta selga ja kasvatan mahtu hoopis niipidi. Norras ma teen pikki matkasid, kus ma ei jookse, vaid tõesti ainult matkan mägedes. Päss on parim kambasell ja nii saame me kahekesi koos vormi! Suvel sõidan jalgade säästmiseks maanteerattaga ja käin discimas. 
Kunagi mul tekkis ka küsimus, et palju on siis palju ja minu imestuseks spordiarst vastas nii: Aeroobses tsoonis võib niipalju teha kui jaksad! Mul kukkus natuke karp lahti, sest ma olen üks väsimatu hing ja põhimõtteliselt võin ma tundide kaupa ainult joosta ja muid asju teha... Vahel kui kellelgi tekib probleeme pidama saamisega seal trennis, siis jälgige pulssi. Kui see ikka mingi aeg hoolimata tempo hoidmisest hakkab üles kerima, siis on see märk organismi väsimisest. Minul üldjuhul väsib enne jalg kui võhm ja seega ma olen endale kava üsna rangelt ette teinud. Nooruses sain omad vitsad kätte ja nüüd 10 aastat hiljem olen sellest õppinud ja mulle sobib selline rangelt kavas kinni elamine (okei kui ikka ei jaksa midagi teha, siis puhkan, aga kehtis see selle kestvuse kohta..). 

Ükskõik siis mis ala keegi harrastab, siis palun tehke kerelihaseid ka. Mitte ainult kerelihaseid, vaid kereSÜVAlihaseid. Lööge kasvõi Youtube sisse "core stability exercise" ja saate mingi miljon videot. 
Paljudel hakkab pistma ja nad ei tea miks. Vahel on jah süüdi ka liiga kiire tempo või võistlustel liiga kiire algus, aga enamasti on see tingitud meie liiga nõrkadest kerelihastest. Mina hakkasin alles sellele rõhuma siin paar aastat tagasi ja siis kadus see probleem ära ka. Nüüd kui keset võistlust surema hakkan, siis tean, et olen ahminud kas liiga suure suutäie vett või tegin alguses liiga hullu tempo ette.

Ma ausalt ei oska rohkem lahti kirjutada. kui kellelgi tekkis veel küsimusi, siis palun pange need teele, sest äkki mulle tundub midagi liiga loogiline ja keegi loeb seda ja ei saa osadest asjadest midagi aru. Võit on juba see kui jaksate 3-4 x nädalas käia ja sörkida 5 km korraga. Kui ei jaksa, siis minge tehke jooksumatkasid (jooks 5 min/kõnd 5min või kuidas soovid). Matka võib teha lausa kauem ehk näiteks algaja võib rahulikult 1-1,5h loksuda nii, sest püsitakse aeroobses tsoonis ja endale liiga teha on pea võimatu. Ma rõhutan, et ma pole jooksuekspert siin ja kui abi vaja, siis aitan meeleldi millegagi, aga koormustestil tehakse ots lahti ja edasi on palju kergem. 

Ma soovitaks ikka end kokku võtta ja mingi neli kuud enne võiks hakata natuke kiiremaid liigutusi ka tegema trennides. Kasvõi korra nädalas... 21,1 km on selline viimase piiri distants, kus tegelikust joostakse see ära ka põhimõtteliselt silmad kinni. Jah, ta on jube vaevarikas kui minna täiesti treenimata, aga joostakse ära. Nii, et pange omale eesmärk, kus tahate osaleda ja aeg hakkas tiksuma :)

September = rekordite kuu

Märkamatult on saabunud oktoober ja osadelt puudelt on lehed täitsa maha langenud. Kui muidu sügis tekitas kunagi stressi, siis nüüd on see täitsa tore aeg. Muidugi nooremana meenub sügisega kohe kool ja seega mul ka see aasta uuesti, aga ei morjenda üldse :)

Milline oli aga september? Numbrite poolest üsna selline nii ja naa. Ei jooksnud üldse palju, küll aga jõudsin kõrvale discida ja ikkagi jalutada ka üsna palju. Küll aga oli ääretult suur rekordite kuu. Kuna SEB 21,1 km jooksul mul kell pani alguses villast ja näitas 44:59 10 km vahepunktil, siis tegelikkuses oli see vale, kuna 10,5 km peal olin ma juba 46min ja kopikad peale. Kerge rehkendus ütleb, et pidin jooksma vähemalt 44:30 kanti. See ei andnud mulle rahu ja vot eile ma lihtsalt võtsin end kokku ja otsustasin, et panen oma tossudega leekima ja löön kõik reksid suht üle. Ei pannud palju mööda... kusjuures ei puhanud eelmine päev, vaid jooksin ikkagi 10,4 km ja peale tõmbasin hantleid...

Lõpetades 10.02 km peal nägin numbreid 43:40, aga 10 km sain kätte 43:32 peal!!! Olin arvestanud umbes nii, et pean pingutama keskmiselt 4:20 ümber, et tuleks alla 44. Kusjuures püstitatud sai ka 5 km rekord ja palju muudki. Kokkuvõtvad numbrid siin!!

Lõpetasin kogu jooksu 175 keskmise pulsiga ja ei midagi hullu. Minnes oli tuul vastu ja olin kerge tõusunurga all, tagasiminek ei olnud üldse lihtne, sest see püsiv vastutuul oli oma töö ära teinud...

Igatahes lõpuks numbreid nähes olin õnnelik, et suudan enamat. Varbad seekord jäid peaaegu, et terveks (pean ikka neid teipima...) ja tegelikult ei jõudnud ma isegi ära väsida ega kangeks minna. Varu on veel, aga selle ilusa jooksuga lõppes minu hooaeg. Edasi tulevad sellised trennid, et kiirus ära ei kaoks ja hakkab üks jõusaalis käimine pihta. Õlad on vaja tugevamaks ehitada ja nüüd on see aeg käes.

Mida näitab Endomondo? Kuu oli numbrites selline ja lisaks juurde ka uute rekorditega tabel:

Ilmselgelt on kõige suurem koormus olnud läinud pühapäeval kui sai käidud Valgjärve Openil disci tagumas. Käsi ei kukkunud otsast ära, aga andis mõista, et ehita rohkem lihaseid!! Võtsin teid kuulda ja täna rooman alandlikult jõusaali...

Valgjärve Open. Foto: Ragnar Loova

Olin kooli tõttu oma koerast nii kaua eemal, tekkis jube igatsus ikka. Kui oled regulaarne liikuja koeraga, siis ilma motivaatorita on üksi täitsa imelik ringi tatsada. Jällenägemise rõõm oli suur! :)

Mina ja Päss

Ahjaaaa ühe toreda asja avastasin ka. On olemas 16. aastaste Eesti edetabel, kahjuks maratoni oma ma ei leidnud, aga tean, et olen seal teisel kohal. Esimene tütarlaps edestas mind minutiga vist. Ligi 12 aastat pole keegi selles vanuserühmas suutnud neid aegu üle joosta. Asi on äkki selles, et nii noorelt väga seda ei joosta, tookord oli aeg 3h ja 44 min. Poolmaratonis jooksin see aasta oma second best aja.

No ütleme nii, et kui ma suudaks kogu 21,1 km  kimada selle 43 minuti tempos, siis äkki kuidagi kobistaks ära. Eesmärk on väga suur ees ja ma suren üritades!

Seekordne postitus oli rohkem vähem möla ja rohkem pilte. Võtsin kõik kokku. Kõik on uus oktoobrikuus ma ütlen...