Mai kokkuvõte/100 rattal/matkapildid.

Ma ei tea ja ärge küsige, kuidas ma enam ei jõua kohe kuu alguses oma kokkuvõtet ära teha. Iga jumala kuu lõpp ma mõtlen, et jaaaa 1. kuupäev kohe teen ja siin ma nüüd olen peaaegu nädal hiljem. Aeg liigub kiiremini kui minu mõistus ja ajataju vist...

MAIKUU:
Kõndimine 142,6 km
Jooksmine 146,1 km
Jõutreening 11,5 h
Discgolf 26,1 km
Ratas 246,3 km
Matkamine 20,5 km

Väga stabiilne kuu ja kui rattasõitu mitte sisse arvestada, siis sai päkkadel tatsatud ümmarguselt 335 km. Piisav ma ütleks!

Nüüd selle juurde, kuidas ma üle 100 km siin rattaga tehtud sain.. Tegelikult ei ole see midagi erilist üldiselt, aga kuna siin on mäed omajagu kõrged ja need pikad ning lauged 10-15 kilomeetrised tõusud on täiesti ulmelised, siis ehk kuskil laagris käinud inimestele on see päris tuttav teema.
Igatahes oli plaan sõita 100 km ja kuskil arvestasin 4-4,5 h, sest teadsin, et tõusudel liigun ma heal juhul ainult 15 km/h ja jalg on piimhapet täis. Tegelikkus oli aga üsna üllatav... sest sõit sai tehtud alla nelja tunni ja koju jõudes ei olnud ma üldse väsinud.. ei olnud ka samal päeval, ei järgmisel ega ka ülejärgmisel. Ma tõesti tahaks loota, et need mäed on kuidagi mõjunud jalgadele nii, et Eestis võiksin heal päeval 150km retke ette võtta. Ilmselt oli ka asi selles, et iga 25 km järel tarbisin ma oma puuviljageeli (ilma suhkruta nagu ikka), jõin piisavalt vett ja jälgisin korralikult pulssi. Sõitsin kaks korda Sæbosse ja tagasi Ørstasse. Ilm oli väga ilus ja jahe, sest eelmisel päeval oli üle käinud korralik äike. Kodust lahkusin juba enne 8 hommikul ja olin tagasi parajalt lõunasöögiks :)

Pildilt on ilmekalt näha tõusud ja langused, mida sai võtta lausa neli korda! Kuigi kõrgused ei tundu justkui hirmuäratavad, siis ma soovitaks neid mitte alahinnata, kuna alustasin sõitu täiesti 0 meetri pealt ja kokku tuli tõusumeetreid korralikult üle 1000m.

Sellise vaatega ei ole pikk rattasõit üldse probleem :)

Ilma suhkruta spordigeel. Meel on rõõmus :)

Lisaks käisime eelmisel reedel ühel viimasel matkal siin mäe otsas (813m). Mäe tippu jõudsime alles kella 8 paiku õhtul, aga kuna käes on aasta kõige valgemad ajad, siis ka kell 10 alla tulla ei olnud kohe üldse mitte probleem. Väga mõnus!!!

Mägi kuhu otsa olen korduvalt roninud (813m). Pilt on muid tehtud keskööl.. Me asume kõrgemal kui Eesti ja seega öö ongi meil hetkel täpselt nii valge!

Kuna ma absoluutselt ei väsi matkamisest enam, isegi kui see kestab 4-5 tundi, siis väiksed lisaharjutused 600m ja 800 m peal :)

Ja mis ma lõppu tahan öelda.. Pakime oma elu siin kokku ja elame oma "flyttekasse" otsas (kolimise pappkastid). Reedel hakkame Eestisse sõitma ja siinkohal on ainult üks pilt väga sobilik:

Näeme Eestis Sõbrad!

Kuidas Eesti paistab (ja aprilli kokkuvõte).

Enne jõuab maikuu läbi saada kui mina ükskord oma kuukokkuvõttega platsis olen.. Igatahes siin ta on! (ajaliselt ja kaloriliselt)

APRILL:
Jooks 148,6 km
Kõndimine 110,4 km
Jõusaal ca 12 h
Discgolf 37,6 km
Matkamine 15,5 km
Ratas 82 km

Ütleme nii, et oli täitsa paras kuu. Kuna siin lihtsalt peab üles-alla tampima kõvasti, siis kohati ei jaksa ja ei tahagi rohkem. Tahan  öelda seda, et mida rohkem Eestist ära oled, seda rohkem hakkad lõpuks tagasi igatsema. Vähemalt mina... Ei tundu see Eesti elu midagi nii hull, tundub, et vahel on vaja ära olla, et näha kui hea seal on. ERITI hea meel on mul Eesti kiire teeninduse üle ning kuidas meie pangaülekanded võtavad aega umbes minuti kui sedagi. Siin lihtsalt paljud asjad võtavad meeletult aega ja pangaülekannetega on nii, et saad selle kas üks või kaks päeva hiljem oma kontole ja nädalavahetusel ei liigu raha üldse... Vot seda elu ma ütlen! Selles mõttes ma tahan öelda, et jaksu on trenni teha, aga see keskkond on mind siin ära väsitanud, et tegelikult on raske isegi koeraga õue minna. Ma olen looduslaps ja kuigi mäed on ümberringi, siis mu harjumus otse uksest välja minna ja metsa ronida ei ole kuhugi kadunud. Ma igatsen seda meeletult. See loodus on tore siin, aga ainult ajutiselt.

Seekord on siin olla eriti keeruline, sest viimati olin ma pikemalt kui kuu siin aasta tagasi. Siis ma sõin veel põhimõtteliselt kõike ja oli suhteliselt ükskõik, mis poest oli leida. Nüüd on asi tohutult keeruline. Oma leib ja küpsised on asendamatud. Kõige hullem on seis puu-, juur- ja köögiviljadega, sest Norra ise kasvatab väga vähe ning enamus värsket kaupa tuleb HISPAANIAST!! See on tegelt üsna õudne, sest Eestis saab ka väga kesktalvel kaupa, mis on Leedust või Poolast ja on igal juhul parem kui Hispaania... Söögivalik selles mõttes on minu jaoks veelgi hullemaks läinud ja see ajab kergelt paanikasse mind varsti.

Et asi päris karm ei tunduks, siis lisan pilte ka :)

Blue mondays...

Eelmisel laupäeval tegin siin ühe pikema otsa, kus keskmine kilomeetri aeg jäi 5:36  kanti. ma tahaks öelda, et see ring oli roppraske.. Kilomeetreid tuli üle 21,1 natuke ja aeg alla 2 tunni. Suutsin isegi keskmiseks pulsiks saada 146.. Tundub, et kui ma nüüd Eestisse tulen ja ümber Pühajärve treeningul jooksen 2 ringi, siis need tulevad ka alla kahe tunni.. Siin on lihtsalt sellised tapvad kilomeetreid pikad tõusud, mis justkui silmale nähtamatu, aga jalad tõmbab elukinni, siis sellele järgneb mingi ränk sein, kust tuleks üles roomata jne. See väsitab jalgu õudsalt ja kui ma eile oma 150 m mäkkejookse tegin, siis oli laupäev veel jalgades :)

Selle noodiga ma siit ka lahkun :) Kes tahab näha, kuidas eile meil 17. maid tähistati (nende rahvuspüha), siis saab seda paraadi jälgida Instagramist :)

Märts numbrites, minu d-vitamiini tase ja Hei Norge!

Ja siin ma nüüd otsapidi olen. HEI NORGE! Seekord võtsin oma ratta ilusti kaasa, et saaksin ka siin oma sõidukilomeetreid koguda. Kui keegi peaks mu Endomondos vaatama, et mille kuradi pärast ma nii aeglaselt sõidan, siis ütlen, et tõusud on MEGApikad (umbes nagu 3-4 jne... Pühaka tõusu) ja pulsi kerib nii üles, et targem on kulgeda väga kergel käigul kui ennast retsida hingetuks. Jooksmisega on hetkel nii, et iga kord kui siia tulen, siis vajan harjumist selle täiesti ebatasase pinnasega ja ei hakka üldse pingutamagi neid mägesid hetkel. Kõnnin rahulikult kõik tõusud ka ära ja üldse ei huvita, kas keegi arvab, et ma aeglane vms. Tahtsin oma 10 ringi joosta, aga kuna lumi on natuke kõrgemal (loe paar tänavavahet) ikka alles, siis jääb see teema praegu ära.

Laevasõit :)

Lisaks on väga head uudised D-vitamiini tulemustest! Kuna tarbin seda suurte kogustena, siis selgus ka, et miks ma nii palju jõuan. Kogu toitumise juures on nähtav ka see, et kõik vitamiinid imenduvad paremini ja seega mu D-vitamiini tase oli 201!  Kes veel ei tea, siis vahemik algab 75st ja lõpeb 250ga, aga reaalsuses pidi olema norm 160 ja kõik mis üle selle on juba sjuuperdjuuuper :) Nii, et tundub, et minu liigesed on heas vitamiini rohkuses. Ma olen lihtsalt ülimalt õnnelik, et sain ära kontrollida selle taseme ja veenduda, et söön toimivat D-vitamiini.

Nagu lubasin, siis tuleb ka märtsikuu kokkuvõte. See märts oli rekordkuu jalutamises!!!

Jooks 101,9 km
Kõndimine 205,5 km (!!!!!!!!!)
Jõusaal 14h
Ratas 85 km
Discgolf  31,1 km
Spinning 1h
Lauatennis 1h

Kokku tuli mul trenni ja liikumise aega 88 tundi! See jalutamine on muidugi äärmiselt jõhker ma ütlen ja ma ausalt ei tea, kuidas ma selle numbrini jõudsin :D Koolis jalutasin ka vahepela 14 km korraga jne. Ja kuna jutt juba koolile läks, siis olen võtnud omale akadeemilise õppepuhkuse aastaks, kuna arsti soovitus oli selline, et käele ei tohi liiga teha ca 8-9 kuud ning seejärel teeme uue pildi üldse. Praktikat on ju ka suhteliselt võimatu teha, kui pead pealt vaatama ja mulle ei sobiks see variant, et vahet pole, lihtsalt kirjutame su paberile alla. tahan käed külge panna! Sügisel vaadatakse kuidas klamber kinni on jne. Rõõmustav uudis on see, et ta ei valuta enam ja paindus pärast 6 nädalat niipalju kui oodati 3 kuu pärast. Kõik paraneb superhästi. Muidugi ei saa ma otseselt seda pöialt kasutada millegi vajutamiseks või tõstmiseks, küll aga saan käes hoida ilma kipsita hantleid ja sellised asju :)

Pässiga käime jalutamas nagu ikka, ei midagi uut :)

Lisaks ei lase ma ennast siin käest, ja kodus on mul kõik vajalikud asjad treenimiseks olemas. Tahtsin ükspäev jõusaali minna küsima, et kas siin on vaja ka liikmeks hakata, aga tuleb välja, et kella neljani ei tööta seal kedagi ja astu ise uksest sisse kuidas tahad :D kõik uksed lahti ja kena silt, et admin tuleb kell 4. No olgu...

Mahlapressi võtsin ka kaasa, sest see tundub olevat parim asi, mis üldse suudab tervist turgutada.

Nädalavahetusel on kavas minna disci mängima. Tegelikult on siin ümber palju radu, aga nii luksust pole, et astun uksest välja ja rada vahib otsa.. Oleme eesmärgiks seadnud, et kodus ei passi ja sõidame mängima. Ja kes ikka sõidaks nii kohale, et ühe ringi pärast?

Meenutusi Annikorust. KEVAD.

Tagasi olen plaaninud hetkel tulla/minna juuliks kui siin hakkavad suured suvepuhkused. Siis võtan ka mina (uuesti) puhkuse, seekord mitte haiguslehe näol, vaid ikka väljateenitud :) Käin kindlasti pildistamas vahepeal ja lükkan siia mõned klõpsud üles.

Miks me vajame D-vitamiini?

Viimasel ajal on palju räägitud D-vitamiinist ja selle puudumisest meie organismis. Küll loen blogijatelt, et nende näit on madal ja Marathon100 projektis osalejate näidud olid samuti minu jaoks päris ehmatavad. Enda tulemused saan teada 31. märtsil :)
 Olen väga tuim ja kopeerin ümber ilusa pika jutu, mis peaks andma põhjaliku ülevaate :)

Vitamiin D3 (kolekaltsiferool) – ilmselt kõige tähtsam vitamiin!

NB! Väljaspool Eestit müüdavad preparaadid – üks tablett sisaldab 5000-10000 IU-d, Eestis lubatud maksimaalselt 400 IU-d (nüüd vist 1000 IU) Hoiduda sünteetilisest D2 (ergokaltsiferool) – see takistab D3 imendumist.

• On pigem hormoon, mis osaleb magneesiumi, kaltsiumi ja fosfori töötlemises. Ladustab kaltsiumi luudesse. Eriti tähtis kasvuperioodil kõhrkoe, luukoe ja hammaste arengus. On vajalik luude ja hammaste tugevnemisel. Loob kaitse hammaste väljalangemise ja igemepõletiku vastu. Luude hõrenemisest tervenemiseks tarvitada raviks pikka aega 14000 IU-d. Sama kogus ravib ka artroosi.
• Piisava koguse D3 korral on hea mälu ja kiire infotöötlus, parem meeleolu ja füüsiline aktiivsus. Takistab organismi vananemist.
• Aitab psoriaasist lahtisaamisel, tugevdades samas immuunsüsteemi.
• Kaitseb vähi ja põletike eest. Takistab vähirakkude kasvu. Vähendab vähisurma ohtu kuni 77%. Vähendab riski haigestuda soolevähki. Risk haigestuda eesnäärmevähki langeb kahe-kordselt. Kasvajate tõrjes on raviannuseks 10000 IU/päevas.
• Oluline laste aju arenemisel. Tõrjub Altzheimeri ja Parkinsoni tõbe.
• Tuberkuloosi ravi.
• Kaitseb närvirakke või juhib mõnede keemiliste reaktsioonide ahelaid õiges suunas või teeb seda kõike korraga.
• Pidurdab või lausa peatab astma ja kroonilise bronhiidi.
• Takistab veresoonte põletike teket ja nende lubjastumist.
• Tõrjub grippi ja hingamisteede nakkushaigusi.
• Hoiab terved närvid, naha, südame ja lihased.
• Toetab organismi immuunsüsteemi, võimaldab verel hüübida.
• Suurendab glükoositaluvust.

Vaeguse tunnused: laste rahhiit, laste autism, skisofreenia, eesnäärmehäired, väsimus, ärritatavus, vähk, suhkruhaigus, neuropsühhiaatrilised tõved, talvine masendus, kõrge vererõhk, ülekaal, kroonilised seljavalud, infarkt, insult.
Eriti oluline on see vitamiin taimetoitlastele, lastele ja tubastele inimestele. Kesksuvine päevitamine kaks nädalat enne ja kaks nädalat pärast jaanipäeva ajavahemikul paar tundi enne ja pärast keskpäeva kui hommikul  ei ole keharasvasid maha pestud ja kui ei kasutata päikesekreeme.
NORM:

• Kuni 2 a. sülelastele iga päev 2000 IU (50 mikrogrammi);
• 3-12 a. - 5000 IU;
• Teismelistele - 8000 IU;
• Täiskasvanud inimesed peaksid saama iga päev vähemalt 10 000 IU (250 μg).

VÄRSKE RAPORT D-VITAMIINIST!
Eestlasi kiusab ränk D-vitamiini puudus! Kui sa resideerud Eestis rohkem kui 9 kuud aastas, siis kannatad sa tõsise D-vitamiini puuduse käes, sest sinu veres on D-vitamiini doos alla 20 nanogrammi ml kohta, mis on 3x vähem kui organism tegelikkuses iga päev vajab!
D-vitamiin on väga vajalik 3000 geeni tööks! Meil on kokku 25 000 geeni. See tähendab seda, et D-vitamiin on vajalik rohkem kui 10% geenide normaalseks tööks ja funktsioneerimiseks!
NB! „Kuigi suvel toimub D-vitamiini tootmine nahas päikese UVB-kiirte toimel, on suve lõppedes siiski 73% eestlastel D-vitamiini puudus,“ selgus 2009. a. Tartu Ülikooli uuringust. Põhjuseks asjaolu, et geograafiliselt paikneb Eesti 57. ja 60. laiuskraadi vahel. Kuna päike liigub madalalt, on päikese UVB-kiirgus efektiivne vaid ajavahemikul 10:00—14:00 ning sedagi võib piirata pilvisus.
Viimastel aastatel on levima hakanud päikesekreemi rohke kasutamine, mis peaks kaitsma nahavähi eest. Kuid paraku ei teata, et päikesekreem blokeerib rohkem kasulikku UV-B kiirgust kui ohtlikku UV-A kiirgust. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kreemitamisega teevad inimesed endale hoopis karuteene — organism ei suuda talveks D-vitamiini varusid vajalikul hulgal koguda (sünteesida).


EESTLASTE TERVIS JA PIME AEG

Inimkeha on võimeline tootma sadu erinevaid naturaalseid antibiootikume ehk antimikrobiaalseid peptiide. On teada, et inimesed, kellel on neid peptiide rohkem, haigestuvad külmetus-, viirus- (s.h. ka hepatiit) ja kopsuhaigustesse vähem või ei haigestu üldse. See fenomen on teadlasi huvitanud juba aastakümneid, kuid kuni 2006. aastani ei teadnud keegi, mis põhjusel on mõnel inimesel peptiide rohkem kui teisel. Selle mõistatuse lahendas professor John White koos oma kolleegidega McGill Ülikoolist. Nimelt selgus, et peptiidide tootmist reguleerib D-vitamiin. See avastus viis omakorda järgmise küsimuseni: Kui palju inimesi põeb suvel grippi või külmetushaigusi? Mõned üksikud.
Kuni 2006. aastani arvati tõsimeeli, et külmetushaigused ja gripp tabavad elanikkonda talvel (pimedal ajal) seepärast, et inimesed veedavad rohkem aega kinnistes ruumides, kus nakatumine on lihtne. Lisaks oli levinud eksiarvamus, et külmetushaiguste levikut talvekuudel soodustab suurenenud õhuniiskus. Aga tänu J. White-i läbimurdele on teada, et vähene energiatase ja haigestumine talveperioodil on tingitud hoopis D-vitamiini puudusest, kuna selle tase veres on võrreldes suvise ajaga langenud kuni -70%. Sellist olukorda nimetatakse D-vitamiini puudujäägiks.
Kokkuvõte: Antimikrobiaalsed peptiidid on täiendavaks abijõuks inimese olemasolevale immuunsüsteemile, sest muudavad immuunsüsteemi „targemaks“.


D-VITAMIIN JA EESTLASTE SÜDAMEPROBLEEMID

Harvardi Ülikooli uuring tegi Dr. Edward Giovannucci juhtimisel kindlaks, et uurimisalused, kellel oli D-vitamiini sisaldus veres alla 15 ng/ml, said südameinfarkti 242% tõenäolisemalt meestest, kelle D-vitamiini tase oli vähemalt 30 ng/ml.
Tänu sellele uuringule ja asjaolule, et 73% eestlastel on D-vitamiini puudujääk, võime lõpuks ometi mõista, miks on Eesti südamehaiguste ohvrite arvult Euroopas esikohal. Kui varem arvati, et südamehaigustest põhjustatud surmad toimuvad talvel seetõttu, et inimesed hindavad oma võimeid lume koristamisel üle, siis nüüd teame, et põhjus peitub enam kui kolmveerand juhtudel D-vitamiini puudujäägis. NB! Meestel hakkab luutihedus hõrenema alates 40-eluaastast ja naistel ligikaudud 10 aastat enne menopausi algust. See on tingitud sellest, et keha võime naturaalset D-vitamiini sünteesida väheneb iga aastaga 20-30% ja nõnda tekibki D-vitamiini puudujääk.
Menopausis naistel, kes saavad PIISAVAS koguses D-vitamiin, imendub kaltsium 65% paremini.
Lisaks sellele, et D-vitamiin suurendab vastupanu infektsioonidele, kasvajatele ja mitmetele ainevahetushaigustele, on ta seotud ka normaalse südametegevuse, verehüübimise saavutamise, stabiilse närvisüsteemi ning vererõhu säilitamisega.  


D-VITAMIINI PÕHIFUNKTSIOONID

Kaltsiumi imendumine ja reguleerimine (luud ja hambad)
D-vitamiini puudusel alaneb kaltsiumi imendumine ja ladestumine luudesse, samuti luukoe uuenemine. See omakorda viib luukoe kaotusele ja luutiheduse vähenemisele, mille tagajärjel suureneb risk luumurdude tekkeks. Olukorra edasi arenedes tekib osteoporoos. Reumatoloog Riina Kallikorm sõnul on: «D-vitamiini tase otseselt seotud mitmete luude tervise aspektidega.» S.h. skleroosis multipleks ja reumatoidartriit. NB! D-vitamiini toimel toimuv kaltsiumi reguleerimine on tähtis ka närvisüsteemi funktsioneerimiseks ning ülivajalik fosfori imendumiseks, sest just fosfori abil toimub luustiku ehitus.

Energia
D-vitamiin annab energiat pimedal ajal - kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi (kotid silmade all), depressiooni ja masenduse eest.

Nahavaevused
D-vitamiin aitab kõikide nahaprobleemide korral. Leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi.

Rakkude diferentseerumine
Inimese organism koosneb väga paljudest erinevat tüüpi rakkudest (näit. närvirakk, vererakk, lihasrakk, seemnerakk, munarakk, jne), mis moodustavad erinevaid kudesid. Rakkude diferentseerumine on uute ning oma olemuselt erinevat liiki rakkude tootmine õiges kohas, õiges koguses ning õigel ajal. Tänu sellele on võimalik elusolendi kasvamine ja haavade paranemine. Kui mingil põhjusel see mehhanism häirub, hakkavad vohama muteerunud rakud, mis paljunedes tekitavad olukorra, mida nimetatakse vähkkasvajaks. Värskete uuringute põhjal on selgunud, et D-vitamiin on üks olulisemaid organismi abimehi, aidates rakkude diferentseerumisel “silma” ja kontrolli peal hoida.

Autoimmuunsushaigused
Diabeet, reumatoidartriit ning sclerosis multiplex on mõned näited autoimmuunsushaigustest, mis tekivad siis, kui inimese immuunsüsteem ründab omaenda kudesid. Neid haigusi seostatakse D-vitamiini puudusega, sest D-vitamiini koguste tõstmisel loomkatsetes, toimus loomade paranemine.

Vererõhu reguleerimine
D-vitamiin osaleb vererõhu reguleerimises.

Ülekaalulisus
D-vitamiini puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu.

Vähkkasvajad
Viimase kolme aasta jooksul avaldatud uurimuste tulemused on näidanud, et D-vitamiini vaegust on põhjust seostada 17 erineva vähivormi, eriti rinna-, käärsoole-, põie-, munasarja-, eesnäärme- ning kopsuvähiga.
Ka juba 60 aastat kestnud vähiuuringutes on selgunud, et riikides, kus on päikest rohkem, on vähki haigestumine madalam. On leitud seos D-vitamiini ja vähi vahel. D-vitamiin = selge mõistus ja hea mälu
Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse vorm, mille olulisim riskifaktor on vanus. Haigusele on iseloomulik intellektuaalsete võimete taandareng ja tõsised mälu häired. Hetkel on maailmas käimas uuring, mis annab alust uskuda, et seos Alzheimeri tõve ning D-vitamiini puudjäägi vahel on tõepoolest olemas.

Kui D-vitamiin nii tähtis on, siis miks Eesti arstid sellest midagi ei räägi?
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudengitele räägitakse D-vitamiinist ainult põgusalt. D-vitamiini teemal peatutakse vaid 2 minutit, ja peamine sõnum, mida noored arstitudengid saavad on see, et nad peavad vältima patsientidele D-vitamiini üledoosi andmist. Loomulikult on see ülim jama, sest Eesti tingimustes on D-vitamiini üledoseerimine praktiliselt võimatu. Ka elevandile mõeldud D-vitamiini doos ei tee inimesele pöördumatut kahju. Maailmas pole teada ühtegi juhtu, et D-vitamiin oleks mõnele inimesele saatuslikuks saanud.
Tunnustatud arst John Cannel (Executive Director of Vitamin D Council) on öelnud: „D-vitamiini üledoosi pärast muretsemine on sama hea kui karta liivakõrbes uppumist.“ Veel üks John Cannel-i suurepärane selgitus: „Kui ühes päevas juua 8 klaasi vett, on inimesega kõik hästi, kuid kui ta joob 80 klaasi, siis ta sureb. See tähendab seda, et vee terapeutiline indeks on 10. Aga D-vitamiini terapeutiline indeks on rohkem kui 10.
Maailmas pole olemas ühtegi arsti, kes oleks kokku puutunud D-vitamiini mürgitusega, küll aga teab iga arst kedagi, kes on surnud joogivee liigtarbimisse (hüperhüdratsioon).

Miks tudengitele siis rohkemat ei räägita?
Tartu Ülikooli meditsiiniõppejõud on ravimifirmadega heades sidemetes (koostööprojektid). Enamus õppejõududest on käinud ravimifirmade poolt finantseeritud „õppereisidel“ ja muudes põnevates ning eksootilistes paikades. Unustada ei tohi ka Eesti väiksust. Paljudes ravimifirmades töötavad õppejõudude kursusekaaslased ja isiklikud sõbrad.
Tegemist on tõsielulise faktiga, mitte vandenõuteooriaga.

Aga nõukaaegse haridusega meditsiinitöötajad ja perearstid?
Enamus revolutsioonilistest avastustest D-vitamiini alal on tehtud alles viimase 10 aasta jooksul. See tähendab seda, et kui (pere)arstid ennast omal vabal ajal ei täienda ja internetis olevate avalike materjalidega ei tutvu, siis ei saa nad midagi teada, sest selliseid koolitusi nagu ravimifirmad oma toodetele korraldavad, D-vitamiini kohta ei tehta.
Sotsiaalministeerium on välja öelnud, et vajadus D-vitamiini koolituste järele puudub. Seega ei jäägi arstidel üle muud, kui iseseisvalt lugeda artikleid (rohkem kui 44 000 erinevat) PubMedi andmebaasist (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed). Kahjuks aga pole paljudel arstidel selliseks iseseisvaks tööks aega ega tahtmist. Mõnda osa arste takistab ka tagasihoidlik inglise keele oskus.
Näiteks KaitseOmaTervist.ee korraldatud perearstide küsitlusest selgus järgmine:
27 arsti 30-st arvas, et D-vitamiini lisaallikas pole vajalik, kui suvel on paar korda nädalas päevitatud. Ainult kolm arsti teadsid, et oktoobri keskpaigaks on suvel organismi kogunenud D-vitamiini varud end ammendanud ning on hädavajalik selle igapäevane sissevõtmine. Muide, need 3 arsti, kes on asjast õigesti aru saanud ja teemat valdavad, töötavad väljaspool Tallinna.

Kuidas ma tean, kas mul on D-vitamiini puudujääk?
Ainus viis teda saamiseks on teha vere analüüs. Enamus inimesi on D-vitamiini puudujäägiga juba nii kaua aega elanud, et nad on olukorraga leppinud. Nad arvavad, et peavadki end sandisti tundma, sest sellises olukorras on oldud juba aastaid. Küll aga tuntakse otsekohest mõju ja positiivset muutust elukvaliteedis, kui hakatakse võtma D-vitamiini tablette.

Võitlus D-vitamiini eest
Eesti on Euroopa Liidu riik, mille tervishoiupoliitikat kujundavad ravimifirmad. Sellest tulenevalt andis Sotsiaalministeerium 2005. aastal välja määruse, mille alusel keelati ära paljude vajalike vitamiinide ja mineraalainete käsimüük Eesti Vabariigi territooriumil.
Eesti ametnikud läksid koguni nii hoogu, et keelasid kordades rohkem tootenimetusi kui nende kolleegid teistes EL-i liikmesriikides. Oli see siis põhjustatud altkäemaksudest või lihtsalt tahtmisest ravimifirmade esindajate heakskiitu pälvida, tundub siiski, et Eestis on meditsiinimaffia eriti tugevalt kanda kinnitanud.
Igatahes, inimesed olid kurvad ja pettunud. Seejärel tekkis neil aga mõte paluda oma välismaal viibivatel sõpradel ja tuttavatel saata Eestisse nüüdseks keelatud vitamiine ja ravimeid posti teel. Mõnda aega lasti sellisel olukorral ka kesta, kuid siis sekkus jõuliselt Eesti Toll, hakates Eestisse saabuvaid postipakke massiliselt konfiskeerima. Sellise ülekohtuse kohtlemise osaliseks langes ka inimese hea sõber D-vitamiin. Paar kuud hiljem tõsteti D-vitamiin siiski lubatud toidulisandite nimekirja tagasi, kuid juurde lisati tingimus, et D-vitamiini kogus tabletis peab olema minimaalne ehk inimkeeli öeldes: „Nii pisike, et sellest mingit tolku poleks.“

Oot-oot.. Kas D-vitamiini mitte apteekides ei müüda?
Apteekides müüakse D-vitamiini küll, kuid nendes tilkades ja tablettides on D-vitamiini kogus nii minimaalne, et tarvitaja organismi jaoks ei kaasne sellega mitte mingisugust efekti!!!  NB! Sama lugu on ka kaubanduskettides müüdavate teiste vitamiinidega!!!
NB! Eriti tähelepanelik tuleb olla ka lastele mõeldud Calcigran Forte närimistablettidega, sest need sisaldavad aspartaami (E951). Tegemist on suhkruasendajaga (200 korda magusam kui suhkur), mis tekib tööstuslikult alumiiniumi töötlemise tulemusena. Lisaks ollakse arvamusel, et aspartaam võib olla tugev neurotoksiin ehk närvimürk. Ettevaatlik tuleb olla ka kalamaksast saadava D-vitamiiniga, sest need tooted sisaldavad raskemetalle ja muid mürkkemikaalide jääke.

Ma olen kuulnud, et D-vitamiini esineb kahel kujul? Nii D2 kui ka D3-na?
See on tõesti nii. D-vitamiini on kahte sorti: D2 ehk ergokaltsiferool ja D3 ehk kolekaltsiferool. Mis on nende erinevus? Vahe on selles, et keha omastab D3 vormi 300x korda paremini kui D2-te. See tähendab seda, et D2 on praktiliselt kasutu. Aga seda enam on kummaline, et Eesti haiglates on endistviisi kasutusel D2-süstid.

Mitu D-vitamiini tabletti peaksin ma võtma?
Eesti ravimiamet on lubanud müüa D-vitamiini, mille üks tablett sisaldab maksimaalselt 10 mikrogrammi ehk 400 IU-d (rahvusvahelist ühikut) kolekaltsiferooli. Tabletipurgil on kirjas norm – 1 tbl. päevas ning hoiatus – LUBATUD NORMI MITTE ÜLETADA!
Siiski on erapooletud teadlased ja arstid arvamusel, et Baltikumi ja Põhjamaade laiuskraadidel elavad inimesed peaksid tarbima vähemalt 4000 IU ehk 10 tabletti päevas. Täiskasvanud meesterahva keha kulutab päeva jooksul ära just nimelt 3000-4000 IU-d D-vitamiini.
Aga seda, mitu IU-d (rahvusvahelist ühikut) D-vitamiini konkreetselt sinu keha IGA PÄEV vajab, saab kindlaks teha ainult vereanalüüsiga (25-hüdroksüvitamiin D test), millest on näha, milline on D-vitamiini tase sinu veres. Eestis on kasutusel kaks mõõtühikut: ng/ml ja nmol/L. D-vitamiini tase sinu ja su laste veres peaks aastaringselt olema kõrgem kui 50 ng/ml (125 nmol/L).

Miks on tähtis, et mu D-vitamiini tase oleks kõrgem kui 50 ng/ml (125 nmol/L)?
Alates sellest tasemest toimub D-vitamiini õige imendumine organismi. Tänu tõhusatele uuringutele on teada, et enne kui pole saavutatud 50 ng/ml (125 nmol/L) tase, on organism pidevas D-vitamiini „näljas“, ning alles siis, kui see number on kõrgem kui 50 ng/ml (125 nmol/L) alustab keha D-vitamiini tagavarude kogumist tuleviku tarbeks. See tähendab ka seda, et keha pole enam „näljas“ ning D-vitamiin on keha tähtsate bioloogiliste protsesside tarbeks koguaeg saadaval.
Sellega arvestades peaks D-vitamiini tase veres aastaringselt jääma vahemikku 50-80 ng/ml (125 kuni 200 nmol/L).
Samale informatsioonile tuginedes on tabelid koostanud ka maailmakuulus arst Dr. Joseph Mercola (mercola.com):

Puudujääk	Optimaalne	Vajalik vähi ja südamehaiguste korral	Liiga palju
< 50 ng/ml	50-70 ng/ml	70-100 ng/ml	> 100 ng/ml

Vanus	Kogus (IU)
Kuni 5	35 IU x kaal x 2
5-10 aastat	2500 IU
Täiskasvanud	5000 IU
Rasedad naised	5000 IU

TÄHELEPANU: Enne vereanalüüsi tegemist on võimatu öelda, kas need soovitused on sulle sobilikud. Võib selguda, et vajad veelgi suuremaid koguseid!!!

Kas toidust ei saa vajalikku D-vitamiini kogust kätte?
Väga rikkalikust toidulauast on võimalik kätte saada kuni 300 IU-d D-vitamiini, kuid kindlasti mitte 5000 IU-d. Seetõttu on parim allikas D-vitamiini saamiseks suvel päike ja pimedal ajal kolekaltsiferooli tablett.  Kuigi skeptikute väide võib olla tõene, et peaksime toituma nagu meie vaarisad, tuleb meeles pidada, et meie kõikide toitumistavad ja -harjumused on tänapäeval midagi muud. Kas me sööme iga päev soolasilku, hülgerasva, odrakörti ja tuhas küpsetatud naerist?

Kus saab Eestis D-vitamiini taset mõõta?
Vereanalüüsi saab anda nii perearsti juures kui ka Diagnostikakeskuses ning Quattromedi laborites üle Eesti (Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Viljandis, Kiviõlis, Sillamäel).

Kas peaks muretsema D-vitamiini üledoosi pärast?
Tasub teada, et suvel päikese käes 15-30 minutit päevitades saab inimene ilma kaitsekreemideta kätte 10 000 – 15 000 IU-d. Ei ole täheldatud, et inimeste enesetunne seetõttu halveneks. Küll aga võib ületarbimine tekkida siis, kui manustada mitme aasta vältel järjest iga päev üle 50 000 IU.
NB! Päikese käes olles pole võimalik D-vitamiini üledoosi saada, sest keha kaitseb end nahas asuva melaniini abil, tekib päevitus.

Allikas: http://www.valter.saask.ee/vitamiin_D3.html

Hilinenud veebruari kokkuvõte ja kuidas elab käsi?

Kuna ma olen tegelikult endiselt oma ilusas sinises lahases ja päevas on vaid limiteeritud aeg arvutis olemiseks, siis teen kokkuvõtte üsna piltlikult..nii otseses mõttes.

Veebruarikuu:

Jalutamine: 163,5 km
Jooks: 160,2 km
Jõusaal: 10,4 h
Spinning 3,2 h
Discgolf: 7,1 km
Pilates: 0,7 h
Lauatennis: 1h

Võetud kokku nii ajaliselt, kilomeetrites ja kalorites. Endomondo on arenenud.. YAY.

Nii ja nagu sellest kõigest vähe oleks, siis 16. märtsi seisuga olin ma juba jalutamisega rekordigraafikus (aga kardan, et jääb tulemata!). 2 nädalat on veel ees ja juba kahe päevaga on kogunenud veel kilomeetreid, nii et võimatut pole siin miskit...

16. märts.

Lisaks oli mul 9. veebr käeop ja nagu ka pildilt näha, siis see päev on täiesti tühi.. Kõige parem on see, et pidin olema haiglas 3 päeva, aga kuna kõik läks libedalt, siis hommikul sisse ja õhtul välja (aitäh automaatkastiga autole..). Usute või mitte, aga nagu mäletate, siis MRT ega röntgen ei näidanud MITTE MIDAGI.. Aga mis selgus? Arst võttis käe lahti ja voila, tükke hakkas tulema, ehk siis ma olin kunagi kukkunud käele ilmselt uisutades nii kõvasti, et murdsin liigeseplaadi ära... Ja noh, kõva mutt nagu ma olen, siis valulävi on kosmoses ja käsi hakkas haiget tegema, siis kui killud täitsa taga. Arst ise ka imestas, et kas nagu väga valus ei olnudki :D Kõige parem on see, et arst säästis mind asjatust muretsemisest, sest olin arvanud, et op on kohaliku narkoosiga, aga järsku topiti mask näkku ja öeldi, et tadaa... No ongi parem, sest op oli kestnud paar tundi. Ühesõnaga nüüd hoiab mu liigest paigal üks ankur, mis peab sinna kasvama.. Olen endiselt haiguslehel ja alles see nädal võin olla sellise reziimiga, et võtan kipsi ära siis, kui mingit ohtu käele pole, et võiksin kuhugi taha kinni jääda. Magama pean kindlasti sellega ja muid asjatoimetusi ka tegema, aga harjutan vaikselt arvuti taga toksimist ka, sest praegu on tund aega max ja siis hakkab kõik valutama. Kogu paranemine võib võtta kuni aasta ja alles 8. kuul tehakse uus MRT.

Haigla kips ja hiljem spetskips, mis on sulgkerge ja kergesti eemaldatav.

Paranemisprotsess. (1. nädal kuni 6. nädal)

Seekord oli koolis ka maru raske. Õnneks on osad õpetajad päris toredad ja asju, mis muidu peaks üksi tegema, sain teha paarilisega. Osa on grupitööd, aga vedasin kivi ühe käega. Asi seegi..

Koolis olles olin tubli ka, käisin jalutamas pikki tiire peale tunde, sest ikkagi on kevad!
Mis veel? Trenni teen ikka, lihtsalt ei tohi käele haiget teha :)

Lihas pole kuskile kadunud..

Lisaks võiks ju arvata, et mul on JUBEEEE igav, aga tegelikkus on see, et koeraga väljas käimine, 1,5 käega söögitegemine võtab kauem aega ja seetõttu on kõik toimingud natuke aeganõudvamad, siis ausalt nagu ei jäägi aega üle.

Isetehtud rukkileiva kukkel, salat, sinep, sink ja veganjuust (tehtud kookosrasvast). Kusjuures maitseb superhästi.

Norra keeles käin ikka ja 3 kuud sai täis. Fint! Õnneks pole see igav ka ja vahel õpetaja nii mälu värskendamiseks teeb huvitavaid asju ka. Mängime kas kergemas versioonis aliast või peame tegema eessõnade ja omadussõnadega lauseid. See eeldab teadmist, et kuhu käib mitmuse vorm jne... Mõtled küll, et mis ta siis ära pole, aga vahepeal tõmbab juhtme nii kokku. Ilmselt ei aita see ka, et olen enda suhtes liiga karm, et eeldan, et pean rääkima soravalt siin juba. Reaalsus on see, et hea kui ÕIGES vormis midagi kokku saab keerata... Ilmselt ma arvan, et

Jaanuari kokkuvõtte ja too much pressure to handle.

Kõige pealt üldse pikka juttu ei tee ja teen jaanuarikuu ülevaate. Kui hakkasin viimasel päeval väljavõtet tegema jaanuarikuust, siis millegipärast ei olnud Endomondo arvestanud mul sisse veel 31. jaanuaril tehtud trenni ja seega nüüd trükin tuimalt ümber. Jaanuar oli OHTRA jalutamisega kuu, sest esimesel nädalal oli väga külm väljas ja lisaks vaevlesin natuke luuümbrise pingega. Otsustasin, et olen tark ja ei hakka neid jooksuga koormama.

Jooks - 104,8 km
Kõndimine - 184,8 km (ilmselt rekord)
Jõusaal - 10,7 tundi
Suusatamine - 63,2 km
Spinning - 3,9 tundi
Discgolf - 16,2 km
Pilates - 1,3 tundi
Tantsisin oimetuks ja jalad pakuks sammulugeja abil 8,7 km. 

Mis on uut?

Sai nagu trenni tehtud küll ja veebruar jätkub sama hooga. Ainult selle vahega, et nädala pärast olen kipsis. Laupäeval külastan füsiot, kes näitab kuidas saaksin oma õlgu edasi treenida ka kipsiga, et ma päris laiali ei laguneks.

Lisaks on täitunud 7 kuud, kus pole söönud gluteeni, piimatooteid ja suhkrut.

Koeral täitus 7. eluaasta. Juhhei!

Then and now.

Tundub, et kõik asjad hakkavad nii kokku jooksma ajus, et lihtsalt igakord kui ma mõtlen, et enam ei jaksa, siis see sein venib ikka natuke veel, aga karta on, et millalgi see enam ei veni. Mis siis saab? Inimesed, kes käivad töö kõrvalt koolis, siis teavad millest ma räägin. Kodused ülesanded on kohati päris mahukad. Endal on ka tööd väga palju, lisaks on vajalik iga päev õpetada oma asendajat välja, kes haiguslehe ajal töö ära kataks. See kõik võtab meeletu energia... Intensiivselt veel norra keelt kõrvale õppida tundub mulle juba üliinimlik, sest tegelikult peab ju ka ise igapäevaselt veel juurde õppima, et tempos püsida. Vähe sellest! Kuna mu kooli e-mail oli kosmoses ja selletõttu vahetati mu parool ära siis avastasin terve hunniku ülesandeid mailist, mille tähtaeg on..MÖÖDAS!! Ehk siis palju õnne mulle, sest mul on aega neid nüüd siin ainult see nädal teha. Kipsi läheb küll vasak käsi, aga ühe käega joonestamine või trükkimine ei tule kõne allagi.
Halb on öelda seda lausa, aga ma ootan seda kipsi, sest minu jaoks on see puhkus. Tean, et ühe käega on toimetada ülimalt keeruline, aga mu aju saab puhata. Ta ei ole puhanud aastaid ehk siis praegune koormus ja mitte puhkamine viib täieliku närvivapustuseni lõpuks ja ma loodan, et ma saan õigel ajal jaole.
Saan aru, et ise olen ju süüdi, et mitu asja korraga kõrvale võtan, lihtsalt kool oleks üks asi, aga kooliga kaasneb töö välismaal, mille jaoks on vaja keel selgeks saada ja siit mu ahelreaktsioon tekibki. 

Every day.

Lisaks kõigele on vaja hoida end ka trennirütmis, sest vaadake mina ei saa nii nagu mõni, et aega pole trenni teha. Minu jaoks on toitumine ja trenni tegemine ESMANE prioriteet. Miks küll mõtleb kindlasti mõni!?

Probleem number 1: Sest ma pean oma dieediga hoidma suht puhast joont, et ma jälle neid borrelioosinähte ei põeks ja suhteliselt ainuke, mis mind nendest eemale hoiab on toitumine. Kellel seda pole, siis ei saagi aru. Lisaks miks mul on vaja süüa asju, mis mulle kasulikud pole ja mida ma ei talu?

Probleem number 2: Trennis käimine on minu jaoks ülioluline. Asi pole üldse mingis välimuse tagaajamises, vaid faktis, et kui ma ei tee jõudu, ei võimle oma palli ja kummilindiga, siis lihtsalt ma lagunen ära. Ma olen terve elu olnud niigi nõrga sidekoega ja see lollakas borrelioos tegi mu sidekoe nii pehmeks, et tänu sellele mind see käeop üldse ootabki. Mul läksid kõik liigesed nii lahti, et lihtsalt tulid ülikergelt pesast välja. Teine asi, mida võibolla mõni ei tea on see, et olen sündinud südameprobleemidega, mis pole ohtlikud. Küll aga on ohtlik nii kui süda läheb rütmist välja ja peaksin nii tainas olema, et edasi joosta samal ajal. Pulss läheb sellisel hetkel üle kahesaja ja pilt lihtsalt läheb eest. No milleks? Trennis astun automaatselt rajalt maha, võistlustel poleks küsimustki katkestamises. Ptuiptuiptui - siiani pole juhtunud.
Kuna sünnipäraselt on vasak vats (aroobne) liiga võimas, siis parem pool (anaeroobne) arvab, et tal polegi vaja üldse ennast liigutada. Niisiis pean kombineerima neid trenne nii, et ka parem pool oma koormuse saaks. Kui üldse midagi ei tee, siis on asi üsna hull. Siis hakkab pärast paari puhkepäeva pea ringi käima ja rütmihäire süveneb või läheb üle ventrikulaarseks ekstrasüstooliaks. Kusjuures see tekkis koos borrelioosiga ning rütmihäirete probleem pidi tekkima päris paljudel. Läbi nüüd selle keha puhastamise ja toitumise pole ma neid ekstrasüstooliaid põdenud.

Igatahes on kõike liiga palju. Koer tahab ka jalutamist (ei ma pole seda tüüpi, et näe viin su metsa äärde ja toimeta ära). Teine pool tahab tähelepanu. Kõik tahavad tähelepanu. Koguaeg annan kõigile ja kõigele endast tüki ja need tükid hakkavad lõppema. Ainuke, mis mu ajusid veel kahe kõrva vahel toimivana hoiab ongi see kui lähen trenni, kus ma ei mõtle midagi. Ma ei tea enam, mis selle kogu enda põletamise point on, aga äkki kui ma end Raja tänavale kohvriga suunan, siis keegi sealt oskab öelda? :)

2015 kokkuvõte: 4299 km! ... Ja uus käe op.

Nagu peakiri juba etteruttavalt ütleb, siis oli üks VÄGA tegus 2015! Numbrid räägivad enda eest ja siin postituses ma ei hakka üldse mingeid vanu teemasid üles väga võtma ja linke kopeerima, vaid teen ühe numbrilise kokkuvõtte!

2015:
Kogu aasta kilometraaž oli lausa 4299km! Kõik kes ratast sõidavad, kindlasti nüüd mõtlevad, et jumala eest mis numbrid need on :) Aga ratta seljas veetsin ma ainult 732 kilomeetrit sel aastal ning seega jääb üle vaid oma jalgade üle uhkust tunda, sest need koperdasid kokku 3567 km!

Ilmselgelt võin öelda, et jooksin piisavalt, jalutasin peaaegu sama palju kui jooksin ja discisin käed otsast!
Kuna mingi kümme kilomeetrit on täiesti lampi seal mõni lauatennis ja natuke uisutamist, siis need ei vääri mainimist, küll on aga kõige tähtsamad kilomeetrid siin:
Jalutamine - 1501 km
Jooksmine - 1555 km
Discgolf - 365 km
Ratas - 732 km

Treeningtunde kokku: 792 tundi ja 42 minutit. Kuna mõni ei arva jalutamist treeningu sisse, siis mina endal seda kohati arvan, sest mõnipäev keskmiselt 8-10 km rühkida 6-7 km tunnis EI OLE uimamine ega jalutamine ja samal ajal taevasse vahtimine...AGA kui kedagi väga huvitab, siis tunde ja kilomeetreid jääb ilma jalutamiseta kõvasti vähemaks ehk 1501 km ja 282 tunni jagu.
Põletasin 287 628 kcal ehk 41 kilogrammi jagu rasva. No need to worry. Kehakaal selle võrra ei vähenenud :)

 Kiirelt kokku ka detsember 2015.

Detsember 2015

 Detsember ise oli suhtelist tavaline kuu. jalutasin siiski vähem, aga jõudu sai omajagu tehtud. Isegi discima jõudsin päris palju (40km), jooksin 148km ja jalutasin 97 km.

Kogu aasta võtan kokku ikkagi positiivse noodiga, sest perearsti vahetus tõi kaasa mu haiguse diagnoosimise ja nüüd selle ravimise. Lõpp hea kõik hea.

Üks armas uudis veel. Kuna mu käe 3D MRT ei näidanud midagi muud kui lagedal platsil lendlevaid heinapalle ja nad ei saa aru kus on probleem (välja arvatud kui käele peale vaadata - fuck logic), siis ootab mind veebruaris ees uus op. Seekord tõmmatakse käsi ilusti lausa mitme ortopeedi poolt lahti ja päris korralikult. Seejärel olen 4 nädalat kipsis... Õnneks vasaku käega. Nad enam vähem teavad, kus on probleem, aga see leitakse üles korraliku käe hakkimise teel. Ma ei oota seda väga, aga hetkel on mul pöial käe otsas nii ülepaindes, et midagi kätte võtta on valus. Ühe mõtte kohaselt nad tahaks lausa ühte luutükki eemaldada, aga kuna ma olen nii KURADI ERILINE juhtum, siis seda pole eriti tehtud ja jälle vaadatakse jooksvalt.. Lisaks õmmeldakse pöidlapadi kokku natuke paar mm, et see jälle üle ei kruviks. Ees ootavad ilusad ajad ma ütlen Teile sõbrad.